Autor: Rivo Sarapik • 30. juuni 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti langes sidevõrkude ja tehnoloogiliste infrastruktuuride võrdluses kahe koha võrra. See uuringukriteerium arvestab muuhulgas lairibaühenduse ning mobiilside levikut, internetikasutajate arvu ja sideühenduse taskukohasust, samuti turvalisust.

Neli kohta libises Eesti aastaga tahapoole hinnangus ärikliima kohta, viimane hõlmab nii üldist poliitilist ja makromajanduslikku keskkonda, turu võimalusi, eraettevõtteid ja välisinvesteeringuid puudutavat poliitikat kui ka maksupoliitikat, töötust ja finantseerimisvaldkonda.

Nelja koha võrra langes Eesti ka uuringukategoorias, kus vaadeldakse riigi IKT valdkonda puudutavat poliitikat ja visiooni, kulutusi sellele sektorile, riigi digitaalset arengut, avalike e-teenuste kättesaadavust elanikkonnale ja ettevõtetele ning nende teenuste kasutamise aktiivsust.

Eesti positsioon paranes ühe koha võrra õigusliku keskkonna kategoorias. Sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna osas säilitas Eesti oma mulluse koha. Samuti ei muutunud koht pingereas, kus vaadeldi tehnoloogia omaksvõttu tarbijate ja ettevõtete poolt.

Digitaalse majanduse tabelis, mida varem nimetati e-valmisoleku pingereaks, sai esikoha Rootsi, mis oli mullu teine, vahetades liidrikohal välja Taani. Kolmas on USA ja neljas Soome, mis on aastaga kerkinud koguni kuue koha võrra.

Eesti asemel tõusis 24. kohale Hispaania. Leedu ja Läti on 70 riiki koondavas pingereas vastavalt 34. ja 37. kohal.