Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pensionite kasv ja toetused vaesust kriisis ei süvendanud
Suhtelises vaesuses elas 2008. aastal 19,7% Eesti elanikkonnast, mis on ligikaudu sama palju kui 2007. aastal, mil suhteline vaesus oli 19,5%. Siirded (riiklikud toetused ja pensionid) aitasid sissetulekuid säilitada, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oli 2008. aastal suhtelise vaesuse määr koguni 37,5% (2007. aastal 36,3%).
2008. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 4858 krooni. Suhtelise vaesuse piir tõusis varasema aastaga võrreldes 518 krooni. Ka 2008. aastal jäi elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute vaheline erinevus viiekordseks.
Vaesuses elavad endiselt pigem vanemaealised. 2008. aastal elas suhtelises vaesuses iga kolmas 65-aastane ja vanem elanik, 25–49-aastastest 14%. Kuid võrdluses eelnevate aastatega on märgata, et suhtelises vaesuses elavate nooremate inimeste hulk kasvab ning 65-aastaste ja vanemate arv väheneb. Selle peamiseks põhjuseks on pensioniealiste stabiilsem sissetulek võrreldes teiste vanuserühmadega.
Leibkonna tüübi järgi on suhtelise vaesuse määr kasvanud kõige rohkem kolme ja enama lapsega peres, aasta jooksul 7 protsendipunkti ning vähenenud 8 protsendipunkti üksiku üle 65-aastase leibkonnas. Teistes leibkondades nii suuri vaesusmäärade kõikumisi ei ole toimunud.
Suhtelisse vaesusse jäämise risk on oluliselt seotud haridustasemega. 2008. aastal oli põhi- või madalama haridusega (esimese taseme haridus) elanike suhtelise vaesuse määr 34%, mis oli üle nelja korra kõrgem kui kõrgharidusega (kolmanda taseme haridus) elanikel (8%). Viimaste aastate trend näitab, et madalama haridusega elanikkonna suhtelise vaesuse määr suureneb, samal ajal kui kõrgema haridusega elanikkonnal väheneb. Seega on hea haridus oluline vaesuse vältimise eeldus.
Hinnangud põhinevad sotsiaaluuringu andmetel, mida Statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2009. aastal osales uuringus üle 4900 leibkonna. Uuringuga kogutakse aastasissetuleku andmeid, seetõttu küsitakse 2009. aastal 2008. aasta sissetulekut.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele