Autor: Lemmi Kann • 18. juuni 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sama küsitluse raames uuriti ka ettevõtjate hinnangut domeeni registreerimise hinna suhtes ja valmisolekut sõlmida digitaalselt allkirjastatud lepinguid, mida registreerijatelt nõuab registri uus haldaja Eesti Interneti Sihtasutus, teatas domeenihaldaja.

Vaid 37% küsitletutest tunnistas, et on valmis maksma EE-lõpulise domeeni eest üle 350 krooni ulatuvat teenustasu, mille tingib Eesti Interneti Sihtasutuse poolt kehtestatud registritasu - 342 krooni domeeni kohta.

Positiivselt üllatas küsitlejaid Eesti ettevõtete valmidus sõlmida digitaalseid lepinguid, kui 74% ettevõtetest on kas digitaalseid lepinguid juba sõlminud või valmis seda tegema. Seoses  5. juulist tekkiva kohustusega kõik domeenidega seotud taotlused allkirjastada, on selline suutlikkus ettevõtete jaoks ülimalt oluline.

“Suhteliselt madalat teadlikkust saabuva tippdomeeni reformi osas on võimalik ilmselt põhjendada asjaoluga, et  reformi algust on juba kaks korda edasi lükatud, mistõttu teenusepakkujad on ettevaatlikud oma klientide teavitamisel ja oodatakse hetke, mil reformi toimumine on täiesti kindel,” arvas üheks peamiseks põhjuseks Zone Media tegevjuht Martti Varik.

Märkimisväärsemad muudatused, mida juuli alguses avapaugu saav reform endaga kaasa toob:

 •   ettevõte võib endale registreerida mitu domeeni, registreeritavate domeenide arv ei ole enam piiratud;

•   lisaks ettevõtjatele saavad ka eraisikud hakata endale domeene registreerima;

•   domeenide registreerimise võimalus avaneb ka välismaistele registreerijatele;

•   domeeni registreerimine muutub tasuliseks;

•   domeeni registreerimine muutub tähtajaliseks (registreerimisperioodi pikkus 1 aasta).

Tippdomeeni reformi käigus peavad oma olemasolevad domeenid ümber registreerima ka kõik senised domeeninimede omanikud, täna on Eestis registreeritud ca 80 000 domeeninime. Ka nendele hakkab kehtima aastatasu.

Küsitluse viis läbi turuuuringufirma Faktum & Ariko ja selle käigus usutleti IT valdkonnaga kursis olevaid inimesi 500 ettevõttest üle Eesti.

1999. aastal tegevust alustanud osaühing Zone Media on suurim Eesti maatähisega domeeninimede registripidaja. 2005 aastast on Zone Media ka suurim Euroopa Liidu tippdomeeni EU ainuke ametlik registripidaja Eestis.