Riik kogus viie kuuga 32 miljardit krooni 

Mais laekus riigieelarvesse 6,8 miljardit krooni ehk 8,1 protsenti aastaks planeeritust. Maksutulusid laekus 5,1 miljardit krooni ja mittemaksulisi tulusid 1,7 miljardit krooni. Nii maksutulude kui mittemaksuliste tulude maikuu laekumine on ootuspärane.

Riigieelarve kulusid tehti viie kuuga kokku 34,6 miljardi krooni ehk 37,8 protsenti planeeritust. Suurimate kuludena maksti viie kuu jooksul kokku 15,3 miljardit krooni peamisteks sotsiaaltoetuseks. Maikuus tehti väljamakseid 7 miljardi krooni ulatuses, mis on 7,6 protsenti kogu aastaks planeeritud kuludest.

Riigi kuludest suunati investeeringuteks viie kuu jooksul 2,4 miljardit krooni, mis on 29,8 protsenti kogu aastaks planeeritud vahenditest. Sellest maksti mais välja 653,1 miljonit krooni. Käesoleva aasta esimeste kuude investeeringute väljamaksed olid üle 10 protsendi suuremad kui viimastel aastatel tänu välistoetuste paremale kasutamisele.

Riigi tegevuskuludeks kasutati viie kuuga 6,1 miljardit krooni ehk 39,7 protsenti aastaks planeeritust. Mais kasutati sellest 1,3 miljardit krooni ehk 8,2 protsenti aastasest mahust. Käesoleva aasta viie kuu tegevuskulud on kahanenud rohkem kui 300 miljoni krooni võrra võrreldes möödunud aastaga. Personalikuludeks on viie kuuga väljamakseid tehtud 3,4 miljardit krooni (ca 9 protsenti vähem kui eelneval aastal) ja majandamiskuludeks 2,7 miljardit krooni.

Välistoetuseid on koos ettemaksetega käesoleval aastal välja makstud 3,7 miljardit krooni, mis on ca 413 miljonit krooni enam kui möödunud aasta samal ajal. Struktuuritoetused moodustasid sellest 2,2 miljardit krooni, mida on 337 miljonit krooni rohkem kui möödunud aasta samal perioodil.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas mai lõpu seisuga 13,5 miljardit krooni. Alates aasta algusest on riigi likviidsed finantsvarad vähenenud kogumahus 5,4 miljardit krooni, mis tulenes peamiselt OÜ Elering aktsiate ostust. Mõju avaldas ka erakorralise pensionireservi kasutamine pensionikulude katteks sotsiaalmaksust puudujäävas osas ning tulusid ületavate kulude finantseerimine.

Valitsussektori eelarvepuudujääk oli rahandusministeeriumi hinnangul käesoleva aasta nelja kuuga ca 5,1 miljardit krooni (2,39 protsenti 2010. aasta prognoositavast SKPst). Aasta alguse eelarvepositsiooni mõjutas muuhulgas negatiivselt ühekordse mõjuga aktsiisikaupade varude soetamine eelmise aasta lõpus. Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosiga võrreldes on nelja kuu järgne defitsiit ootuspärane.