Alates 1. juulist 2010 kehtivad riigihangete seaduses muudatused, mis peaksid lahendama kõige pakilisemad praktikas esilekerkinud riigihankemenetluse probleemid, kirjutab Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist Mart Kägu.
Täpsemalt on muudatuste kaudu püütud soodustada hankelepingute võimalikult kiiret sõlmimist, struktuuritoetuste õigeaegset kasutuselevõtmist ja vaidlustuste takerdumisteta lahendamist. Muuhulgas muudetakse riigihankemenetluse institutsionaalset korraldust. Ajatatud maksuvõlaga hankel osalemist puudutavad sätted jõustuvad järgmise aasta algusest.
Riigihankemenetluses keskne roll on edaspidi Rahandusministeeriumil
Riigihangete efektiivsema ja kvaliteetsema korraldamise eesmärgil konsolideeritakse edaspidi hankemenetlused Rahandusministeeriumi juures asuvatesse kompetentsikeskustesse. 30. juunist 2010 tegevuse lõpetava Riigihangete Ameti seniseid ülesandeid (järelevalve ja nõustamisega seonduvalt) hakkab samuti täitma Rahandusministeerium. Sellest tulenevalt on Rahandusministeerium alustanud ka elektroonse riigihanke keskkonna väljatöötamist ning planeerib selle rakendada 2010. aasta lõpuks.
Millistel juhtudel on hankeleping tühine?
Seadusesse tuuakse sisse loetelu asjaoludest, millal hankeleping on tühine. Hankeleping loetakse tühiseks näiteks olukorras, kus hankija on jätnud registrile hanketeate esitamata ja selle esitamata jätmine ei olnud seadusega lubatud. Hankelepingu tühisusele, mis tuleneb hankija poolt ebaseaduslikult hankemenetluse korraldamata jätmisest, on võimalik tugineda aga vaid juhul, kui hankelepingu tühisus on tuvastatud vaidlustuskomisjoni või kohtu poolt.
Eespool on mainitud, et vaidlustuskomisjon tuuakse seadusemuudatuste kohaselt Rahandusministeeriumi juurde. Tuleb rõhutada, et see ei muuda vaidlustuskomisjoni funktsiooni ega ülesandeid. Seadusemuudatustega sätestatakse ka vaidlustuskomisjoni poole pöördumise täpsed alused pakkujatele ja huvitatud isikutele ning vaidlustuse esitamise eeldused ja tingimused.
Uus regulatsioon näeb muuhulgas ette võimaluse hankelepingu sõlmimiseks ka vaidlustusmenetluse vältel, kuid selleks peab eksisteerima avalik huvi. Selleks peab hankija esitama vastava taotluse vaidlustuskomisjonile ning põhjendama, milles seisneb avalik huvi, mille tõttu ei saa lepingu sõlmimisega oodata vaidlustusmenetluse lõppemiseni.
Uue riigihangete seaduse redaktsiooni rakendamise osas väärib kindlasti rõhutamist asjaolu, et enamus sätteid jõustub küll 1. juulist 2010, kuid mõned alates 1. jaanuarist 2011 (nt maksuvõla puudumise kontrollimine ja juba kirjeldatud ajatatud maksuvõlgadega pakkujate erisused). Hankemenetlused ja vaidlused, mis said alguse enne muudatuste jõustumist, lahendatakse nende alguse ajal kehtinud riigihangete seaduse sätete alusel. Ettevalmistamisel on ka täiendavad riigihangete seaduse muudatused ning vastav eelnõu peaks välja töötatama käesoleva aasta jooksul..
Riigihangete seaduse uue redaktsiooniga on täpsemalt võimalik tutvuda aadressil www.riigiteataja.ee
Artikkel ilmus Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas.
Autor: Lemmi Kann, Mart Kägu

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele