Pajula: hinnad kerkivad tänavu 2,5% kuus

Hinnad võivad tänavu igal kuul kasvada eelmise aastaga võrreldes 2,5% võrra, usub SEB ökonomist Hardo Pajula.

Lemmi Kann

Järgneb Hardo Pajula kommentaar:

Tänaste andmete järgi küündis mais Eesti aastane inflatsioonitempo juba 3%ni. Nii kiire oli hinnatõus rohkem kui aasta aega tagasi, veebruaris 2009. Hinnasurve on taastunud päris kiiresti, sest veel selle aasta veebruaris oli inflatsioon negatiivne.

Inflatsiooni on viimasel paaril kuul vedanud mootorikütus, mida on omakorda mõjutanud nii nafta hinna tõus kui ka dollari kallinemine. Nii oli nafta mais umbes 30% kallim kui aasta tagasi, samal ajal kui euro oli dollari suhtes odavnenud ligikaudu 10%. Nende kahe teguri koosmõju oli eriti drastiline märtsis, mil kuine inflatsioonimäär ulatus aasta peale viidult koguni üle 16%. See jäi ettearvatult siiski ühekordseks hüppeks ja mais oli annualiseeritud kuine inflatsioon aasta inflatsioonist juba madalam.

Maastrichti mõõdupuuna kasutatava aastakeskmise inflatsioonimäära järgi oli Eesti mai lõpu seisuga veel siiski deflatsioonis, selle tempo oli alanenud aga 0,8%-lt märtsis 0,5%ni. Vähemalt sama huvitav kui objektiivselt mõõdetud hinnatõus on selle tajutud paarik. Viimast mõõdab konjunktuuriinstituut ning vastav aegrida on saadaval juba alates 1993. aastast. Mõõdikuks on siin vastanute netosaldo – ehk siis, mida kõrgem kõnealune näitarv on, seda teravam on subjektiivselt tajutud hinnatõus.

Loomulikult peaksid tajutud ja tegelik inflatsioon olema omavahel tihedalt seotud ja seda nad ka laias laastus muidugi on. Sõltuvuse muudab ebatäiuslikuks see, et tajutud inflatsioonile avaldavad ebaproportsionaalset mõju just üksikute suhteliselt sagedamini tarbitavate kaupade ja teenuste hinnad: mootorikütus on siin kindlasti üheks asjakohaseks näiteks. Tajutud inflatsioon hakkas koos tegelikuga kiiresti kukkuma 2008. aasta teises kvartalis.

Pöördepunktiks oli siin möödunud aasta november, mil vastanute netosaldo oli kukkunud –35%ni (ka tegeliku inflatsioonimäära põhi jäi samasse kuusse). Sealt alates on aga saldo kiirelt kasvanud; aprillis muutus see taas positiivseks ning

mais ulatus juba 7,5%ni.

Tuleviku inflatsiooni etteaimamisel on aga kindlasti veelgi huvitavam sama

asutuse mõõdetud oodatav inflatsioon. Kuivõrd ootustes kipub alati olema tugev tagasivaatav element, siis liiguvad tegelik, tajutud ja oodatud inflatsioon enamastikäsikäes. Viimastel aastatel on oodatav inflatsioon siiski mõnevõrra varem liikuma hakanud.

Nii muutus kõnealune saldo negatiivseks juba 2008. lõpus (ehk siis umbes pool aastate enne tegelikku deflatsiooni) ja uuesti positiivseks selle aasta

veebruaris (seekord küll ainult kuu aega enne tegelikku deflatsioonist väljumist). Praeguseks on vastav näidik jõudnud juba ligi 25%ni ehk siis oma 2008. aasta kolmanda kvartali tasemele.

SEB aasta majandusprognoosi järgi ulatub Euroopa Liidu harmoniseeritud tarbijahinnaindeksiga mõõdetud aasta keskmine inflatsioon tänavu 2%ni. Kuigi harmoniseeritud inflatsioon on paaril viimasel kuul täna avaldatud näitarvust paar protsendikümnendikku maha jäänud, võime prognoosi ja tegelikkuse võrdlemisel vabalt kasutada juba olemasolevat mõõdikut.

Nagu eelpool juba öeldud, oli aasta keskmine inflatsioon mai lõpu seisuga veel negatiivne. Selleks, et keskmine inflatsioonimäär jõuaks aasta lõpuks prognoositud 2%ni, peaksid nüüd hinnad igal eelseisval kuul kasvama eelmise aastaga võrreldes 2,5%. Et see ei tundu viimaste kuude hinnasurve valgusel võimatuna, siis jääb meie selle aasta inflatsiooniprognoos praegu muutmata.

Pajula: hinnad kerkivad tänavu 2,5% kuus

Seotud lood

Hetkel kuum

Enimloetud

Viimased uudised

Konverentsid ja koolitused

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga