Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kindlustusseltside liit: uus tulumaksuseadus tekitab probleeme
Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) hinnangul tekitab praegu muutmisel oleva tulumaksuseaduse ülikiire rakendamine elukindlustusseltside klientidele suuri probleeme ning liit teeb ettepaneku jõustada seadus kõikidele investeerimistoodetele üheaegselt alates järgmise aasta 1. jaanuarist.
EKsLi volikogu aseesimehe Indrek Holsti sõnul tekitab kindlustusseltsidele suuri probleeme täna Riigikogus teisele lugemisele tulev tulumaksuseaduse ja perekonnaseaduse muutmiseelnõu, mille kohaselt saab finantsvarana investeerimiskonto süsteemi kaasata üksnes pärast selle aasta 1. augustit sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustuslepingud.
"Me tunnustame ja toetame eelnõu sisu, millega täna kehtivad investeerimisriskiga elukindlustuslepingud säilitavad senised tulumaksusoodustused kuni aastani 2024, kuid pole nõus eelnõu ülikiire rakendamisega uutele sõlmitavatele investeerimisriskiga elukindlustuslepingutele alates 1. augustist 2010," kinnitas Holst.Holst selgitas, et uute sõlmitavate investeerimisriskiga elukindlustuslepingute puhul pole võimalik juurutada investeerimiskonto süsteemi 5 kuud enne investeerimiskontode ametlikku algusaega ning maksude käsitlemine nõuab kindlasti täiendavat tähelepanu."Kui investeerimisriskiga elukindlustuse puhul algab investeerimistulude re-investeerimise skeem tänavu 1. augustist ja muude investeerimistoodete puhul alates 1. jaanuarist 2011, siis kuidas maksuamet seda investeerimisriskiga elukindlustuslepingutele rakenduvat erisust 2010. aasta tuludeklaratsioonides arvestada plaanib ning kas elukindlustusseltside ja pankade tugisüsteemid on nii kiiresti suvepuhkuste ajal muudetavad?" tõstatas Holst küsimuse.
Holsti hinnangul on elukindlustusseltsidel sellist kiiret muudatust väga keeruline rakendada. "Põhjus on peamiselt nii administratiivses kui ka IT-alases võimekuses, kuid ka sõnumis, mida uutele investeerimishuvilistele klientidele 2010. aasta viimasel 5 kuul edastada" lausus ta.
Ilmselgelt alahinnatakse Holsti hinnangul selle läbiviimiseks vajaminevat ressursi- ja ajakulu alates IT-süsteemide muudatusest ning lõpetades nõustajate koolitamisega. Ta rõhutas, et oluline on vältida probleeme, mida tõi kiire käibemaksumuutus eelmise aasta suvel ning tänavu 1. juunil jõustunud Tallinna müügimaks, mille ümber on veel palju segadust.
Holst juhtis tähelepanu, et kuni 2010. aasta lõpuni on finantsasutuste peamine fookus suunatud euro kasutuselevõtu rakenduste välja töötamisele, sest see on projekt, milles läbikukkumist lubada ei saa.
"Ei ole ka välja toodud ühtegi argumenti, miks peaks kogu sektori IT-võimekust nii olulisel määral survestama," selgitas Holst. "Väide, et investeerimisriskiga elukindlustuslepingute kaasamise tähtaja jätmine aasta lõppu põhjustab mingi suurema buumi sel ajal, on väga spekulatiivne, millel puuduvad tõsiseltvõetavad argumendid. Näiteks Lätis vähendati eelmisel aastal investeerimisriskiga elukindlustuslepingute tulumaksumäära 20%-lt 10%-le ning kindlustusturg mingeid "viimase hetke kampaaniad" aasta lõpus ei teinud. Kui ka Eestis jõustuks muudatus järgmise aasta alguses, ei plaaniks elukindlustusseltsid hakata seda ära kasutama," lisas Holst.
EKsLi volikogu asejuhi kinnitusel on sujuva muudatusprotsessi eelduseks see, et elukindlustusseltsidele antakse kindlad juhised, kuidas uus regulatsioon toimima hakkab.
"Klientidel on rida küsimusi, millele 1. augustil veel vastuseid pole. See vaakum tekitab olukorra, kus klient kindluse mõttes jätab elukindlustuslepingu üleüldse sõlmimata, sest 1. augustil pole tal veel investeerimiskontot," rääkis Holst, kelle sõnul ka kindlustusseltsid ei oska vastata, kas alates 2010. aasta augustist sõlmitud uute lepingute osas peaks 2011. aastal seoses investeerimiskontode tekkega veel mingeid muudatusi tulema või mitte.
Mis on mis
Eesti Kindlustusseltside Liit on Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav organisatsioon, mis loodi 15. veebruaril 1993. aastal.
Liidu eesmärgiks on esindada oma liikmete ühiseid huve sotsiaal- ja majanduskeskkonna kujundamisel.Liitu kuulub 13 Eestis tegutsevat kindlustusandjat. EKsL on omakorda Euroopa kindlustusandjate ühenduse Comiteé Européen des Assurances (CEA) liige ja Eesti Tööandjate Keskliidu liige.Liit teeb koostööd Eesti Liikluskindlustuse Fondiga, mille liikmeteks on liikluskindlustuse kindlustusandjad.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele