Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
KOMMENTAAR: juhatuse liikme esindusõiguse tähendusest
Äriühingu juhatuse liikmete ühine esindusõigus tähendab, et lepingute sõlmimiseks ja ka ise nendest taganemiseks peavad juhatuse liikmed ühingu esindamiseks üheskoos tegutsema, kuid teiste isikute teadete ja tahteavalduste vastuvõtmiseks piisab teate kättetoimetamisest vaid ühele juhatuse liikmele.
Äripäeva artiklist „Võlausaldajad jäävad tankisti ees jõuetuks“ (eeskätt veerus „Tasub teada“; ÄP 21.-23.05.10, nr 98, lk 13) võis jääda mulje, et äriregistrisse kantud äriühingu juhatuse liikmete ühine esindusõigus tähendab üksikul juhatuse liikmel igasuguse esindusõiguse puudumist.
Sellest tulenevalt oleks ka kõiksugu teadete, sh ülesütlemis- ja taganemisavalduste ja ka kohtukutsete kätteandmine sellisele ühingule raskendatud. Päris nii see siiski ei ole.
Kuigi äriühing saab tõepoolest põhikirjas sätestada juhatuse liikmete ühise esindusõiguse ning selle ka kolmandate isikute jaoks äriregistrisse kandmisega kehtivaks muuta, kehtib see vaid tehingute tegemise suhtes. Tehingu all mõistetakse õigustoiminguid, mis on tehtud eesmärgiga tuua kaasa õiguslikke tagajärgi.
Taolisest formuleeringust nähtub, et mõeldakse aktiivset tegevust ehk tahte väljendamist. Ka esindust reguleerivate sätete kohaselt võib esindusõiguse jaotada tinglikult passiivseks ja aktiivseks esinduseks. TsÜS § 122 lg 2 sätestab otsesõnu, et kui mitu esindajat võivad esindatavat esindada üksnes ühiselt, võib igaüks neist siiski eraldi võtta esindatava nimel vastu tahteavaldusi. Tehingute tegemine on aktiivne esindamine, teiste isikute tahteavalduste vastuvõtmine aga passiivne esindamine.Seega tähendab äriühingu juhatuse liikmete ühine esindusõigus seda, et lepingute sõlmimiseks ja ka ise nendest taganemiseks peavad juhatuse liikmed ühingu esindamiseks üheskoos tegutsema, kuid teiste isikute teadete ja tahteavalduste vastuvõtmiseks piisab teate kättetoimetamisest vaid ühele juhatuse liikmele.Kohtupidamise kontekstis tähendab see, et kuigi kohtukutse võib vastu võtta üks juhatuse liige, on menetlusdokumentide esitamiseks ja istungil ühingu esindamiseks vajalik kõigi juhatuse liikmete ühine tegutsemine. Kui allkirjastamisel on see veel mõeldav, siis istungil tuleks teistel juhatuse liikmetel anda ühele endi hulgast konkreetne volikiri vastavas asjas esindamiseks.Üldvolikirja andmine võib olla käsitletav seadusest tulenevate organi õiguste-kohustuste üleandmisena, mis ei ole lubatav. Volikirja andmata või menetlusdokumendi allkirjastamata jätmisel võidakse lugeda, et ühing on jäänud kohtus nõuetekohaselt esindamata ning sellega võib kaasneda tagaseljaotsusega asja ühingu kahjuks otsustamine.
Autor: Lemmi Kann, Tanel Pürn
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele