21. mai 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti tippjuht on tuntud töömurdja

Baltimaade tippjuhid on võrreldes skandinaavlastega ambitsioonikamad ja töökamad, selgus tippjuhtide otsingule spetsialiseerinud Amropi uuringust, samal arvamusel on ka Eestis tegutsevad välismaalastest firmajuhid.

"Eestis on juht kuidagi rohkem boss kui Rootsis. Seal on juht boss ainult paberil," rääkis Viasat ASi rootslasest tegevjuht Gustaf Hertsius, kes on Eestis elanud kuus aastat. Tema sõnul on Eestis nii kaasaegseid juhte kui ka vanamoodsamaid. "Üldiselt võib öelda, et eestlastest juhid on tulevikku vaatavad ja siinsed protsessid toimuvad palju kiiremini kui näiteks Rootsis," iseloomustas ta Eesti juhte.

Noorus torkab silma

Hertsiuse arvamus ühtib Amropi uuringu tulemustega, et eestlastest juhid on ambitsioonikamad kui skandinaavlased, aga Hertsiuse arvates peitub põhjus selles, et siin on juhid nooremad kui Rootsis ja noored ongi iseenesest ambitsioonikamad.

"Eesti on nagu teenager (teismeline - toim). Teenager on selline, kes arvab, et ta on puutumatu, keegi ei saa teda tappa ega purustada, ta saab ise kõigega hakkama ega taha, et keegi teda aitaks," kirjeldas Hertsius. Ta viitas, et vahel oleks vaja kuulata ka vanemaid inimesi ja nende kogemustest õppida.

Amropi partneri Tiina Keskküla sõnul räägiti uuringu tarbeks ka Baltimaade juhtidega, kes paiknevad Helsingis, Stockholmis, Kopenhaagenis ja ka Poolas. "Need juhid märkisid Baltimaade juhtide tugevuseks selle, et kõik on tulemusele orienteeritud ja seda oluliselt rohkem kui juhid Skandinaavias. Ambitsioonid on siin suuremad ja oma eesmärgi nimel töötatakse kõvasti," märkis ta.

Eestlased koostööaltid

Baltimaade juhid said kiita ka kiire tegutsemise ja koostöö eest kriisi tingimustes. "Tohutu pluss oli see, et Baltimaade juhtidega on rasketes oludes hea koostööd teha - näiteks kui on vaja kulusid kärpida või palku alandada. Pigem oldi nõus koondama kui palku alandama," märkis Keskküla.

Veel kiideti Baltimaade juhtide haridustaset ning võimekust inimesi juhtida. "Üldiselt peetakse ikka just kohalikke juhte paremateks, kuid erandkorras mingil konkreetsel vajadusel tuuakse juhte ka välismaalt," lisas Keskküla.

Baltimaade juhtide suurima miinusena märgiti, et ei osata nn suurt pilti näha, märkis Keskküla. "Samas see on mõistetav, sest turud on siin väikesed ja meie vaatamegi asju oma väikese mätta otsast," selgitas ta. Keskküla sõnul tuli uuringust siiski välja see, et eestlasest juhid suutsid asju kõige avaramalt vaadata, noored Läti juhid olid seevastu kõige riskialtimad ning Põhjamaade juhtide jaoks oli kõige keerulisem leida ühist keelt leedulastest juhtidega.

Häid spetsialiste napib

"Eesti nõrk külg on vahest nõrgad keskastmejuhid ja spetsialistid. Nagu te ka ise Äripäevas kirjutasite, on töötuid väga palju, aga tööle võtta ei sobi neist kedagi," rääkis Hertsius.

Juhtide palgad Keskküla sõnul majanduskriisi tingimustes oluliselt vähenenud ei ole. "10-20% ehk nagu ettevõtetes üldse, aga ära on jäänud boonused," selgitas ta. Varem võisid boonused moodustada kuni 50% kompensatsioonipaketist, ütles Keskküla.

Amropi uuringu eesmärk oli välja selgitada Baltimaade juhtide kogemus muutuvas majanduskeskkonnas eelneva 10 aasta jooksul.

Üks küsimus: Millist juhti praegu otsitakse?

Tiina KeskkülaAmropi partner

Praegu küsitakse meie käest muutuste juhte ehk selliseid, kes on võimelised midagi muutma, midagi teisiti tegema. Praeguste firmaomanike ootused on leida erilisi inimesi eriliste omadustega. Just nüüd on kindlasti kätte jõudnud see aeg, kus tugevatel juhtidel/spetsialistidel on võimalik selgelt eristuda.

Kommentaar

Rolf RelanderBellus Furniture'i tegevjuht ja omanik, soomlane, Eestis elanud 8 aastat

Ma ei ütleks, et see rahvuses kinni on. Pigem üksikisikutes. Viimased viis kuni kümme aastat on eestlaste vaateväli laienenud ja edasi minnakse suurte sammudega. Teil on siin nagu Ameerika - kõik on võimalik ja ka väikestest ettevõtetest võivad saada suured.

Siin toimuvad asjad palju kiiremini ja ollakse paindlikud - rootslased on eestlastega võrreldes hoopis jäigemad. Mõeldakse, et kui midagi juba on tehtud ja veel pikka aega ühtemoodi, siis las nii jääb.

Nõrkustena tooks välja selle, et paljusid välismaalasi paneb imestama, miks ei kasutata Eestis piisavalt ära suurt potentsiaali idanaabri Venemaa näol. Samuti pelgavad keskmise suurusega ettevõtted minna rahvusvahelistele turgudele. Levinud on suhtumine, et enne koduturg ja alles siis rahvusvahelised turud. Aga see on ka arusaadav, sest koduturg arenes teil siin nii toredasti vahepeal. Nüüd äkki, kui koduturul on raskem, muutub ka vaatevinkel.

 

Autor: Lemmi Kann, Kadrin Karner

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700