Eesti tippjuht on tuntud töömurdja

"Eesti on nagu teenager (teismeline - toim). Teenager on selline, kes arvab, et ta on puutumatu, keegi ei saa teda tappa ega purustada, ta saab ise kõigega hakkama ega taha, et keegi teda aitaks," kirjeldas Hertsius. Ta viitas, et vahel oleks vaja kuulata ka vanemaid inimesi ja nende kogemustest õppida.

Amropi partneri Tiina Keskküla sõnul räägiti uuringu tarbeks ka Baltimaade juhtidega, kes paiknevad Helsingis, Stockholmis, Kopenhaagenis ja ka Poolas. "Need juhid märkisid Baltimaade juhtide tugevuseks selle, et kõik on tulemusele orienteeritud ja seda oluliselt rohkem kui juhid Skandinaavias. Ambitsioonid on siin suuremad ja oma eesmärgi nimel töötatakse kõvasti," märkis ta.

Eestlased koostööaltid

Baltimaade juhid said kiita ka kiire tegutsemise ja koostöö eest kriisi tingimustes. "Tohutu pluss oli see, et Baltimaade juhtidega on rasketes oludes hea koostööd teha - näiteks kui on vaja kulusid kärpida või palku alandada. Pigem oldi nõus koondama kui palku alandama," märkis Keskküla.

Veel kiideti Baltimaade juhtide haridustaset ning võimekust inimesi juhtida. "Üldiselt peetakse ikka just kohalikke juhte paremateks, kuid erandkorras mingil konkreetsel vajadusel tuuakse juhte ka välismaalt," lisas Keskküla.

Baltimaade juhtide suurima miinusena märgiti, et ei osata nn suurt pilti näha, märkis Keskküla. "Samas see on mõistetav, sest turud on siin väikesed ja meie vaatamegi asju oma väikese mätta otsast," selgitas ta. Keskküla sõnul tuli uuringust siiski välja see, et eestlasest juhid suutsid asju kõige avaramalt vaadata, noored Läti juhid olid seevastu kõige riskialtimad ning Põhjamaade juhtide jaoks oli kõige keerulisem leida ühist keelt leedulastest juhtidega.

Häid spetsialiste napib

"Eesti nõrk külg on vahest nõrgad keskastmejuhid ja spetsialistid. Nagu te ka ise Äripäevas kirjutasite, on töötuid väga palju, aga tööle võtta ei sobi neist kedagi," rääkis Hertsius.