Autor: Lemmi Kann • 20. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aprillis läbiviidud uuringus „Majanduse Pulss 2010“ küsis KPMG ettevõtlussektori otsustajatelt arvamusi Eesti majanduskasvu väljavaadetele, eurole, välisinvesteeringutele, aga ka ettevõtete palga- ning personalipoliitikale käesoleval aastal.

„KPMG otsustas küsida oma klientidelt, partneritelt ja teistelt kontaktidelt, kuidas nemad majanduses toimuvat näevad. Hea vastuvõtu saanud uuringu kokkuvõtteks võib öelda, et hoiakud on ettevaatlikult optimistlikud. Ligikaudu 60 protsenti vastanutest ootab kuni paariprotsendilist majanduskasvu ning ka välisinvesteeringute sissevoolu jätkumist, kuigi Eesti eelised investeerimiskohana teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ees on mõnevõrra vähenenud,“ kommenteeris uuringut KPMG Baltics ASi juhatuse esimees Andris Jegers.

Jegers ütles, et maksude vallas ootavad ettevõtjad reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastuse säilimist. Ta tõi ka esile, et juba mõned nädalad enne Euroopa Komisjoni euro-otsust olid vastajad mõne üksiku erandiga veendunud, et eurole läheb Eesti üle 2011. aastal.

KPMG Baltics ASi juhatuse liige Andres Root märkis, et vastanutest 56 protsenti ei planeeri tänavu muudatusi oma ettevõtte töötajate arvus, kuid veerand on valmis personali kuni kümnendiku võrra suurendama.

„Samas 80 protsenti arvab, et palgad tänavu nende ettevõttes ei muutu. See näitab ettevõtjate alalhoidlikkust olukorras, kus oodatakse majanduskasvu kerget taastumist. Ettevõtte kulubaasi viimist jätkusuutlikule tasemele peavad vastajad selgelt kõige olulisemaks,“ ütles Root.

Lühikokkuvõte uuringu tulemustest:

* Ligi kaks kolmandikku küsitlusele vastanutest (61 protsenti) arvas, et majanduskasv jääb tänavu natuke plusspoolele ehk siis SKP kasvab 1-2 protsenti.

 * Viiendik arvas, et majanduskasv jääb nulli.* Küsitluse tulemused väljendavad optimismi töötleva tööstuse väljavaadete osas, kuna üle poole vastanutest arvas, et 2012. aastal annab see sektor kõige suurema panuse SKP kasvu.* Ettevõtjate toetus eurole on olnud tavapäraselt keskmisest kõrgem ning ka tulemustest nähtub, et ligi 83 protsenti näeb euros kasusid. Vastanutest tervel 98 protsenti oli veendunud euro käibeletulekust 1. jaanuaril 2011.* Ettevõtjatest üle kolmandiku ehk 41 protsenti leiab, et pankade suhtumine äriklientidesse on jäigavõitu ja liiga kontrolliv. Veerand arvas, et pangad on põhjalikud, kuid koostööaltid. Ettevõtete tegevuse takistajaks peab panku kümnendik vastanutest.* Ligi pooled ehk vastanutest suurim grupp pidas Eestit välisinvesteeringute sihtriigina samasuguseks nagu teisi Kesk- ja Ida-Euroopa riike. Natuke üle kolmandiku arvas, et Eesti on kaotanud mitmeid eeliseid.* Vaatamata Eesti kui investeerimispaiga atraktiivsuse suhtelisele vähenemisele arvab ligi 60 protsenti vastanutest, et lähema aasta jooksul suurendavad välisinvestorid kapitalimahutusi Eestisse. Päris suur osa ehk 36 protsenti usub sama taseme säilimist.* Vastajatele pakuti kolm valikut, mis maksupoliitika vallas on nende arvates kõige olulisem. Selge eelistus kuulus reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastuse säilitamisele – 61 protsenti oli seda meelt. Sotsiaalmaksule lae kehtestamine pälvis ligi 21 protsendi vastajate poolehoiu.* Vastanutest 56 protsenti ei planeeri tänavu muudatusi töötajate arvus, kuid 26 protsenti on valmis personali kuni kümnendiku võrra suurendama. 17 protsenti näeb, et 2010. aastal töötajate arv neil väheneb.* 80 protsenti arvab, et palgad tänavu nende ettevõttes ei muutu. See näitab ettevõtjate alalhoidlikkust olukorras, kus oodatakse majanduskasvu kerget taastumist ning euro käibeletulekut. Kümnendik vastanutest pidas võimalikuks kerget palgatõusu ning samapalju ka langetamist.* Kulubaasi viimist jätkusuutlikule tasemele peavad vastajad selgelt kõige olulisemaks (64 protsenti). Suhteliselt kõrge hinnangu sai ka strateegiaküsimustega tegelemine, mida pooldas 22 protsenti vastanutest.* Välispartnerid või –omanikud on muutunud ligi 31 protsendi arvates ettevaatlikumaks, kuid peaaegu sama suur on nende vastajate osakaal, kes ei tähelda mingit vahet. Kümnendiku ettevõtete puhul on viimane aasta toonud kaasa investeeringute või ärikontaktide elavnemist.* Majanduskriisist väljumise üheks retseptiks ettevõtetele on keskendumine põhitegevusele. Küsimus, mis funktsiooni peaks ettevõte eelisarendama, andis ligi 42 protsendi osas valikuks turunduse. IT ning riskijuhtimine ja sisekontroll said üsna võrdse poolehoiu osaliseks (17 ja 16 protsenti) ning järgnes finantsjuhtimine ligi 13 protsendiga.

Taust

Aprillis 2010 läbiviidud valikvastustega veebiküsitlusele laekus 163 ankeeti.Vastanutest 49 protsenti esindasid ettevõtteid, kus üle 50 protsendi moodustab Eesti kapital; peamiselt väliskapitalil põhinevate organisatsioonide osa oli ligi 47 protsenti ning ülejäänud olid riigi- või munitsipaalettevõtted.Vastanutest 62 protsenti olid tegevjuhid, 22 protsenti omanikud ning ülejäänud juhtkonna liikmed.Alla 500 miljoni kroonist aastakäivet näitas 2009. aastal 76 protsenti vastanutest ning 24 protsendil oli see näitaja üle 500 miljoni krooni.

Lähemalt saab uuringuga tutvuda KPMG veebilehel.