Autor: Lemmi Kann • 17. mai 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kampaania: naiste ja meeste võimalused tööturul võrdsemaks!

Täna algas teavituskampaania, mille eesmärk on püüda heade eeskujude kaasabil vähendada naiste ja meeste ebavõrdsust Eesti tööturul.

Uuringute järgi on Eesti nii ameti- kui tegevusalade soolise segregatsiooni ehk koondumise järgi erinevatele ametialadele üks mahajäänumaid Euroopa Liidu liikmesriike. Enam kui pool Eesti töötajatest töötab ametites, kus ühe sugupoole esindajad moodustavad töötajate koguarvust 75 protsenti või enam.

Kampaania korraldava sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja sõnul iseloomustab Eesti tööturgu endiselt väga tugevalt arusaam, et osad ametid sobivad rohkem naistele ja osad enam meestele.

„Täna algava kampaaniaga tahame juhtida kutse- ja tööalaste valikute ees seisvate inimeste tähelepanu sellele, et eriala, ametit või tööd valides on oluline lähtuda oma oskustest, teadmistest, kogemustest, omadustest ja unistustest, mitte sellest, kas oled naine või mees,“ selgitas Rahuoja. „Kampaanias löövad kaasa inimesed, kes on teinud julgeid ametialaseid valikuid ja pole neid kahetsenud. Vastupidi, oma kutsumuse järgimine on nende elu täisväärtuslikumaks muutnud,“ lisas ta.

Rahuoja avaldas lootust, et kampaania sõnumit võtavad kuulda ka tööandjad, kellel on suur roll muutustele kaasa aitamisel ning kes sellest ka ise otsest kasu saavad. „Pädevad, oma tööga rahul olevad ning motiveeritud töötajad on tööandja jaoks olulisim ressurss igal ajal,“ selgitas Rahuoja.

Uuringute järgi on Eesti täna nii ameti- kui tegevusalade soolise segregatsiooni osas üks mahajäänumaid Euroopa Liidu liikmesriike. Mehed domineerivad tehnika ja transpordiga seotud ametites, aga ka juhtivtöötajate hulgas, naised peamiselt arstide, õpetajate, haldusametnike ja müüjate seas.

„Kui oma valikutes lähtuda kõigist võimalustest, mitte vaid tüüpilistest naiste ning tüüpilistest meeste töödest, on ka majandussurutise tingimustes rohkem võimalusi meelepärane töö leida,“ selgitas Rahuoja segregatsiooni kahjulikku mõju tööotsijale.

Eesti rakendusuuringute keskuse CentAR vanemanalüütik Sten Anspali sõnul võib segregatsioon tööturul olla tingitud mitmest asjaolust. „Üks põhjus on diskrimineerimine – näiteks kui kliendid või kaastöötajad eelistavad mingis ametis ühest soost töötajaid või kui ühe sugupoole esindajaid peetakse alusetult mingis ametis töötamiseks sobimatuks,“ selgitas ta.

Teine mõjuv põhjus, miks ebavõrdsus tööturul püsib, on Anspali sõnul soorollid ning tööde jagamine stereotüüpseteks meeste ja naiste töödeks.

„Selliste stereotüüpide olemasolu ja edasikandumist põlvest põlve kirjeldavad uuringute tulemused. Need näitavad, et Eesti inimeste hinnangul tuleks poiste kasvatamisel pöörata tähelepanu tehnikaga ümber käimise, karjääri tegemise, läbilöögivõime ja ettevõtlikkuse arendamisele, aga tüdrukutele tuleb pigem õpetada söögitegemist, kodu koristamist ning oma välimuse eest hoolitsemist,“ tõi Anspal näiteid stereotüüpsest mõtlemisest. Aegunud stereotüüpidest lähtudes piiratakse nii enda kui teiste võimalusi eneseteostuseks. Samuti jääb tööturul kasutamata oluline ressurss ja potentsiaal.

Algava teavituskampaania peamine eesmärk on murda heade eeskujude kaasabil stereotüüpseid mõttemalle, mille järgi sobivad teatud tööd naistele ja teised meestele. Samuti soovib ministeerium kutsuda kampaaniaga tööandjaid väärtustama soolist tasakaalu töökollektiivides. Kampaania on suunatud nii tööotsijatele, uusi karjäärivalikuid tegema hakkavatele inimestele kui tööandjatele. Kampaania hõlmab meediategevusi, sh sotsiaalse ja alternatiivmeedia lahendused, ning otsesuhtlust sihtrühmadega.

Novembri lõpuni kestvat teavituskampaaniat toetab Euroopa Liit ESF programmist „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine 2008-2010“.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700