Eesti sai kutse eurotsooni!

Äsja esitas Euroopa Komisjon nn lähenemisaruande, milles hinnati Eesti valmisolekut liituda ühisraha euroga. Eestit käsitlevat aruannet tutvustab hetkel Tallinnas Massimo Suardi Euroopa Komisjoni majanduse ja rahanduse peadirektoraadist.

Kui euro 1. jaanuaril 1999. aastal kasutusele võeti, sai sellest 11 liikmesriigi uus ametlik vääring, millega asendati kahes etapis vanad omavääringud, näiteks Saksa mark ja Prantsuse frank. Esmalt võeti euro kasutusele virtuaalvääringuna sularahata tehingutes ning raamatupidamisarvestuses, samal ajal kui sularahamaksete tegemiseks kasutati jätkuvalt vanu vääringuid, mida käsitleti euro n-ö allühikutena. 1. jaanuaril 2002. aastal võeti euro kasutusele füüsilisel kujul – pangatähtede ja müntidena.

Kõik ELi liikmesriigid eurot ei kasuta. Taani ja Ühendkuningriik on kokku leppinud asutamislepingus ette nähtud loobumisklausli kasutamises, mis vabastab nad euroalas osalemisest. Samas mitmed liikmesriigid pole veel täitnud kõiki ühisraha kasutuselevõtu tingimusi.

Euro on kasutusele võtnud 16 Euroopa Liidu liikmesriiki: Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Austria, Portugal, Sloveenia, Slovakkia ja Soome.

Seni euroalast väljaspool asuvad ELi riigid on lisaks Eestile Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Läti, Leedu, Ungari, Poola ja Rumeenia, Rootsi ja Ühendkuningriik.

Euro kasutuselevõtule eelnevad alltoodud sündmused:

8. juunil kohtub Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu (ECOFIN), arutelu Eesti vastavuse kohta Euroopa Komisjoni ja Euroopa keskpanga hinnangute ja komisjoni ettepaneku alusel.

18. juunil arutab ECOFINi ettepanekut Euroopa Ülemkogu.

13. juulil kinnitab Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu Eesti liitumise euroalaga ja vahetuskursi alates 1. jaanuarist 2011. Kursi otsuse poolt peab hääletama ka Eesti rahandusminister.

Eesti Pank ja valitsus lähtuvad eeldusest, et Eesti liitub euroalaga seni kehtinud kursi 15,6466 alusel.

Autor: Indrek Kald, Lemmi Kann