• 05.05.10, 11:38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuidas notari abil majandusaasta aruannet esitada

Kuidas esitada notari kaudu majandusaasta aruannet? Selgitab Notarite Koja tegevdirektor Eve Strang.
Teatavasti jõustus 2010. aastal muudatuste hulgas palju kõneainet tekitanud majandusaasta aruannete edastamise uus kord, mida on erinevates väljaannetes ja infoportaalides vaheldumisi kritiseeritud ja kiidetud. Neile ühingutele, kel muude  tegemiste kõrval tundub uuele edastamise korrale üleminek liiga kiire või kes ei saa aruandluskeskkonda kasutada kas või ID-kaardi puudumise tõttu, on selleks aastaks antud võimalus edastada notari kaudu 2009. aasta majandusaasta aruannet.
Kui suur on tegelik vajadus notari sellise abistava toimingu järele, selgub ilmselt alles esimese poolaasta lõpus, kuna tõenäoliselt on aruannete esitamise kõige aktiivsem periood juunis.
Majandusaasta aruandega seoses notari poole pöördumisel võiks silmas pidada, et see ei hõlma aruande notaripoolset sisulist kontrollimist ega ka abistamist koostamisel, erinevalt näiteks tehingute notariaalselt tõestamisest, mille puhul on notar pädev toimingus osalejaid paljudes tsiviilõiguslikes küsimustes nõustama ja tehingu tegemiseks vajalikke eeldusi kontrollima. Juristina puuduvad notaril majandusaasta aruande koostamiseks vajalikud teadmised ning nende süvendatud omandamine vaid ühel aastal tehtavaks toiminguks ei oleks ka otstarbekas. Seega tuleks majandusaasta aruande koostamisel vajaliku abi ja nõuannete saamiseks endiselt pöörduda raamatupidamislike teadmistega isikute poole.Lisaks majandusaasta aruande edastamisele saab notarilt abi, kui soovitakse aruannet esitada ettevõtjaportaalis, kuid esindusõiguslikul isikul pole võimalik ID-kaarti kasutades aruandluskeskkonda siseneda. Ühingu esindusõiguslikul isikul on võimalik volitada ka teist isikut aruandluskeskkonnas majandusaasta aruande ja selle lisade esitamiseks. Selleks tõestab notar raamatupidamiskohustuslase esindusõigusliku isiku välja antava volituse ja sisestab volituse andmed aruandluskeskkonda. Volikirja tõestamise tasu on notari tasu seadusest tulenevalt 770 krooni, millele lisandub käibemaks 154 krooni.Kumba varianti eelistada — kas notari kaudu aruande edastamist või volituse andmist —, sõltub ilmselt kõige rohkem konkreetse ühingu vajadustest.Majandusaasta aruande edastamisest registrile notari abil
Kui majandusaasta aruanne soovitakse esitada notari kaudu, tuleks aruanne ja kõik lisad (sh audiitori järeldusotsus) esitada notarile kas elektroonilisel kujul digiallkirjastatuna või paberkandjal kõikide juhatuse liikmete allkirjadega. Paberkandjal esitatud aruande ja selle lisad viib notar enne aruandluskeskkonnas esitamist elektroonilisele kujule (PDF-formaati).Majandusaasta aruande võib notarile tuua iga isik, kellele ühing on andnud vastava õiguse. Kuna aruande edastamisel esindusõigust ei kontrollita, saab notarile aruande esitada ka näiteks ühingu raamatupidaja või sekretär. Küll aga peab aruande esitaja notarile ette näitama oma isikut tõendava dokumendi, sest notar on kohustatud tuvastama aruande esitaja isiku.Notar esitab aruande koos lisadega kohtu registriosakonnale aruandluskeskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul. Notari tasu majandusaasta aruande esitamise eest on notari tasu seadusest tulenevalt 400 krooni, lisandub käibemaks 80 krooni.Notari kaudu esitatav aruanne ei pea olema koostatud aruandluskeskkonnas, vaid selle võib vormistada tavapärasel viisil, nagu seda varasematel aastatel tehti.Tulenevalt raamatupidamise seaduse § 14 lõikest 2 hõlmab majandusaasta aruanne järgmisi osasid:
1) raamatupidamise aastaaruanne;2) tegevusaruanne;3) audiitori järeldusotsus;4) äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek.Raamatupidamise aastaaruande vormide puhul (võib kasutada elektroonilises Riigi Teatajas või Raamatupidamise Toimkonna kodulehel Exceli-formaadis avaldatud vorme) on kohustuslik täita neli põhiaruannet (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne) ning lisade täitmisel ei pea lähtuma koostatud vormidest, kuid tuleb lähtuda raamatupidamise seaduse lisast 3, kus on välja toodud üldised nõuded lisades avalikustatava informatsiooni kohta.Koos aruandega esitatavad muud dokumendid
Koos majandusaasta aruandega tuleb koostada ja vajadusel registrile esitada veel rida muid dokumente. Sõltuvalt juriidilise isiku liigist on need järgmised:Äriühingud
• kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek (vormi leiab Raamatupidamise Toimkonna kodulehelt) ja müügitulu jaotus — esitatakse registrile;• vandeaudiitori aruanne (kui audiitorkontroll on nõutav) — esitatakse registrile;• osanike nimekiri ÄS § 179 lõikes 4 nimetatud juhul (kui osad ei ole registreeritud EVK-s ja kui võrreldes eelmise majandusaasta aruande kinnitamise ajaga on osanike andmed muutunud) — esitatakse registrile;• aruande kinnitanud koosoleku otsus — registrile ei esitata;• nõukogu arvamus (kui äriühingul on nõukogu) — registrile ei esitata;• lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad (ÄS § 4 lg 5) — esitatakse registrile;• sidevahendite andmed (ÄS § 63) — esitatakse registrile.Mittetulundusühingud
• vandeaudiitori aruanne või revisjonikomisjoni arvamus — registrile esitatakse vaid vandeaudiitori aruanne (kui audiitorkontroll on kohustuslik);• aruande kinnitanud koosoleku otsus — registrile ei esitata;• andmed aruandeaasta põhitegevusala kohta (mittetulundusühingute seaduse § 36 lõige 5) — esitatakse registrile;Sihtasutused
• vandeaudiitori aruanne — esitatakse registrile;• aruande kinnitanud nõukogu otsus — registrile ei esitata;• andmed aruandeaasta põhitegevusala kohta (sihtasutuste seaduse § 34 lõige 4) — esitatakse registrile.Notarile tuleb üle anda ka aruandega koos kohustulikult esitatavad dokumendid, mille notar edastab koos aruandega registrile. Muid dokumente (nt aruande kinnitanud koosoleku otsus või mittetulundusühingu revisjonikomisjoni aruanne) notarile esitama ei pea, kuid soovi korral võib ka need aruandele lisada.
Artikkel ilmus EML ajakirja MaksuMaksja aprillinumbris.
 
Autor: Lemmi Kann, Eve Strang

Seotud lood

Uudised
  • 30.04.10, 09:06
Taksonoomia — kas uus sõimusõna raamatupidajate slängis?
Äripäev kirjutas elektroonilise aruandluse probleemidest pikemalt 4. märtsil. Artiklis sõna saanud raamatupidajad muretsesid eelkõige selle pärast, et kuigi aruandluskeskkonna kasutamine muutus juba 1. jaanuarist kohustuslikuks, muudetakse ja täiendatakse keskkonda pidevalt. Teised riigid on sarnaseid süsteeme rakendanud pika üleminekuajaga.
Uudised
  • 28.06.10, 15:27
Lõviosal firmadest aasta-aruanne veel esitamata
Kolmapäevaks peavad firmad ning mittetulundusühingud ja sihtasutused, mille aruandeperiood algas 1. jaanuaril 2009, esitama oma majandusaasta aruande elektrooniliselt e-äriregistri ettevõtjaportaalis.
Uudised
  • 26.03.10, 13:47
Vaata: muudatused majandusaasta aruande taksonoomia määruses
Määruse muutmise eesmärk on seletuskirja järgi lahendada praktikas tekkinud probleemid mõnede taksonoomia elementide nimetuste ja selgitustega.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.24, 17:13
Kui klient jääb võlgu: efektiivseim nipp raha koju toomiseks
Viimaste aastate majandusolukord on olnud keeruline ja muutusterohke. Laomajandustehnikaga tegeleva Agrovaru AS jaoks on hetkel suurimaks väljakutseks käibe hoidmine samal tasemel ning kulude vähendamine müügi- ja tööprotsesside efektiivistamise kaudu. "Kuna klientide nõudlus on vähenenud, peame tegema rohkem tööd, et leida üles need vähesed kliendid," selgitab tegevjuht Jarno Mänd.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele