Stabiliseerimisreservi maht 31. märtsi seisuga on turuväärtuses 4,8 ning soetusmaksumuses 4,7 miljardit krooni, teatas tänasel valitsuse istungil rahandusminister Jürgen Ligi andes ülevaate stabiliseerimisreservi varade mahust ja koosseisust. 
Rahandusministeeriumi teatel kasvas esimese kvartali jooksul reservi turuväärtus 53,8 miljonit krooni, raha laekus peamiselt erastamislepingute järelemaksudest.
 "Kuna 2009. aasta juulis võeti stabiliseerimisreservist kasutusele 3,5 miljardit krooni, on aastases võrdluses reservi maht kahanenud. Ilma selle otsuseta oleks reservi maht aastaga kasvanud 0,9 miljardi krooni võrra," nenditakse teates. Reservi realiseeritud kasum 2010. aasta märtsi lõpus oli 61,4 ja realiseerimata kasum 73 miljonit krooni. 2010. aasta I kvartalis võlakirjaturgudel erilisi liikumisi ei toimunud ning kvartali tulususeks kujunes 2,34 protsenti, kusjuures normportfelli sama perioodi tulususeks oli 1,37 protsenti. Stabiliseerimisreservi vahendite paigutamisel lähtutakse konservatiivsest investeerimisstrateegiast, mille eesmärgiks on tagada eelkõige finantsvahendite väärtuse säilivus ning garanteerida kõrge likviidsus. Kolmandal kohal on alles tulu teenimine, märkis ministeerium. Reservi vahendid on investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse (86,7 protsenti paigutuste struktuurist) ja krediidiasutuste võlakirjadesse ning hoiustesse (11,9 protsenti). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Hollandi (20,3 protsenti), Prantsusmaa (19,5 protsenti) ja Soome (17,1 protsenti) valitsuste võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 90,2 protsenti ja hoiused 9,8 protsenti.
Jaanuaris selgus rahandusministeeriumi koostatud stabiliseerimisreservi aruande seletuskirjast, et stabiliseerimisreservi väärtus vähenes aastaga 7,2 miljardilt kroonilt 2009. aaasta detsembri lõpus 4,7 mld kroonini, langedes 34 protsenti.
-pensionikindlustuse reserv;-omandireformi reserv;-stabiliseerimisreserv;-Euroopa Liidult laekunud vahendid.-keskvalitsuse võlakohustused on rahvusvahelistelt finantsorganisatsioonidelt ja pankadelt võetud laenud.
Lisaks haldab riigikassa haigekassa likviidsusreservi ja reservkapitali ning töötukassa reservkapitali vahendeid.
Allikas: rahandusministeerium

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele