ARVAMUS: XBRL – võimas vahend aruandluseks

Ei olnud vähimatki kahtlust, meie AccountStudio tarkvara peab seda toetama ja maksimaalselt ära kasutama. Oli ju selge, kui suur on võit nii otsese aja kokkuhoiuna rutiinse andmesisestustöö osas kui ka inimlike vigade vältimise läbi.

Kuna ka varasemalt oli meil aastaaruannete esitamine üsna ulatuslikult automatiseeritud, ei olnud raamatupidamisliku sisu poolelt palju muutusi vaja. Meie kontoplaanid ja raamatupidamise muu struktuur sobisid juba eelnevalt kokku uue taksonoomiaga. Küll aga oli tehniline XBRLi pool päris uus asi ja nõudis pingutust.

Praeguseks oleme nende pingutustega edukalt ühele poole saanud ja esimesed uuel tehnoloogial põhinevad aastaaruannete esitamised on seljataga. Ja igatahes oleme me sellest vaimustuses! Tüütu kirjatöö ja paberdokumentide skaneerimine on asendunud arvutisüsteemide vahel failide vahetamisega, ajakulu puhtalt tehnilisele tööle on vähenenud märkimisväärselt, välistatud on andmete korduvast inimese poolt kirjutamisest tekkivad vead. Ja tulevikus tekivad selle kõige tulemusena omavahel võrreldavad ja analüüsitavad aastaaruanded, mis omakorda tähendab, et äriplaanide ja finantsanalüüside aluseks olevad statistilised näitajad muutuvad oluliselt täpsemateks ja kergemini kättesaadavateks.

Töö käigus kerkis esile ka mitmeid küsimusi, mõned neist said vastuse, mõned mitte, mõne kohta oleks huvitav teada kolleegide raamatupidajate ja tarkvara arendajate arvamust.

Arutelu tekkis näiteks aastaaruannete vormistamise ja kujundamise osas. XBRL põhises aruandes selliseid mõisteid nagu font või bold ei ole, on ainult sisu – tekst ja arvud. On küll olemas vormistamiseks sobivad nö. sõsartehnoloogiad (XSLT, CSS) aga neid ei rakendata. Puhtalt tehniliselt on see kõik õige, oluline on sisuline info. Samas võib ju nii mõnigi ettevõte pidada oluliseks ka oma aruandluse ilusa vormistusega avalikusele saadetavat signaali suhtumise ja lugupidamise kohta. Suurettevõtetel on kombeks oma aastaaruanded ka ilusate värviliste trükistena kujundada-kirjastada, aga see ei ole väiksematele firmadele taskukohane.

Esitatava informatsiooni sisulise väärtuse seisukohalt tunduvad väga kahtlased asjad mitmel pool esinevad sõnalised selgitused ja määratlemata olemusega lisaread. Kui suur osa kogu XBRL põhisest aruandlusest tagab andmete ühetaolisuse ja omavahelise võrreldavuse, siis selliste ebamäärase olemusega infohulkade lisamine muudab olukorra tublisti keerulisemaks ja seega kogutava informatsiooni statistilise analüüsimise algmaterjalina vähemväärtuslikuks. Ilmselt ei saa päris lahti mõningasest määramatusest andmete struktuuris, aga vähemalt meie hinnangul tuleks püüelda sellise määramatuse vähendamise poole.

Süsteemi praktilisel rakendamisel hakkasid silma veel ka mõned pisemad asjad. Kui näiteks valuutatähistena kasutatakse Eesti taksonoomias ISO 4217 kohaselt kõigile teada tähiseid nagu EEK, USD jne, siis millegipäraste ei ole sama teed mindud riikide tunnustega ehk ei ole kasutatud ISO 3166 koode EE, LV jne.

Siiski on tegemist väga võimsa vahendiga raamatupidajate töö automatiseerimiseks ja selle rakendamine annab tõhusat tööaja kokkuhoidu just kõige pingelisemal perioodil, aastaaruannete esitamise ajal. Kui ühe firma raamatupidamises ei ole ehk selline kord aastas toimuv protsess väga suure tähtsusega, siis raamatupidamisbüroodel kümnete ja sadade aruannete esitamisel saadav kokkuhoid on igatahes märkimisväärne.

Autor: Lemmi Kann, Eero Käärik