Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Parim võlakaitse: ennetustöö
Makseraskuste kasvades on kujunenud avalikus diskussioonis arvamus, et pangad on võlaprobleemides vastaspool, mitte osapool. Tekkinud kuvand on ekslik.
Kriisi mõjul kasvas abivajavate perekondade arv kordades, kuid siiani on pangad enamuse makseraskustesse sattunud perede abistamisega toime tulnud.Pangad on andnud eluasemelaenu paarikümneaastase perspektiiviga teades, et selle aja jooksul võib peredel tekkida ajutisi makseraskusi. Viimaste ületamine ning ühiselt lahenduste leidmine on kõikide osapoolte huvides, mida on näidanud ka senine praktika.Klientide abistamiseks restruktureerisid pangad eelmisel aastal 6000 perekonna kodulaenu. Mõnel juhul aitas vaid maksekuupäeva muutmisest, keerulisemates olukordades sai pere kokkulepitud perioodiks täieliku laenupuhkuse. Kindel on see, et ajutisi tagasilööke ja makseprobleeme saab leevendada vaid siis, kui mõlemad osapooled otsivad koostöös lahendusi ega vastandu teineteisele. Sissetuleku olulise vähenemise või töökaotuse korral tuleks inimesel koheselt pöörduda panga poole. Õigeaegne panga ja kliendi vaheline kontakt võimaldab probleemidega tegeleda juba nende algfaasis ning aitab vältida võlgade kuhjumist.
Miks probleemid tekkisid?
Eesti laenuvõtja probleemiks on täna vähesed likviidsed säästud, mistõttu võib ka ajutine sissetuleku kaotus viia pere eelarve pikaks ajaks tasakaalust välja. Eestimaalase keskmine rahaline tagavara on umbes 20 000 krooni ning see katab parimal juhul kahe kuu kulutused.Praegune võlakaitse seadus tegeleb tagajärjega püüdes leida lahendusi juba hättasattunud peredele. Võlakaitse seaduse väljatöötamise kõrval peaksime me aega ja energiat leidma ning mõtlema ka sellele, et mis viisil oleks võimalik vähendada riske tulevikus. Parim võlakaitse on nii pankade kui ka laenuvõtjate seisukohalt hea ennetustöö ning läbimõeldud süsteem, mis võimaldab minimeerida probleemide eskaleerumist nii ajutise töövõimetuse kui ka sissetulekute vähenemise tõttu.Rahalise kindlustunde loomine on säästude kogumise näol väga pikaajaline protsess. Kohest efekti annab aga kindlustamine, mis on üks kiiremaid viise kindlustunde loomiseks.Saksamaal on laenumaksed kindlustatud
Näiteks Saksamaal on 80% eluasemelaenudest ja 90% tarbimislaenudest kaetud kindlustusega, ehk kui inimese sissetulek väheneb tervisehäda või töökaotuse tõttu, siis maksab kindlustus tema eest laenumakseid. Saksamaal peetakse kindlustust lausa eelduseks laenu saamiseks.Kindlustusseltside kaasamine laenamisega seotud riskide maandamiseks oleks üks pikaajaliselt töötav lahendus, mis aitaks vältida massilisi võlgnevuste tekkimist ka majanduslanguse faasis. Loodetavasti peatselt mööduv majandussurutis ei ole viimane Eesti ajaloos, seega tasuks õppida saadud kogemusest ning kohandada laenuturgu jätkusuutlikumaks.Kindlustamine ei ole kindlasti võluvits, kuid üks võimalus tasakaalukama arengu tagamisel.
Autor: Lemmi Kann, Katrin Talihärm
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Kolme raamatupidaja kogemuslood
3
5
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele