Tugev leping annab eelise

Näiteks olen kokku puutunud juhtumiga, kus pooled sätestasid omavahelises lepingus, et töövõtja ehitab tellijale kraana, kuid kraana omadused olid täpsustamata jäetud. Kuigi mingil määral oli neid omadusi võimalik tuletada poolte varasemast emailivahetusest, oleks olnud kraana puudustele tuginemine oluliselt lihtsam, kui kokkulepitud kraana omadused oleksid tulenenud poole vahelisest lepingust. Lepingus oleks saanud kokku leppida kraana kõrguse, selle otstarbe (millist liiki tööks ja milliste detailide tõstmiseks seda täpselt kasutama hakatakse), lisada lepingule tehnilised joonised koos füüsikaliste omadustega jne. Vastasel korral oli töövõtjal õigus ehitada mistahes välimuse ja omadustega masin, mis vähegi kraana määratlusele vastas

Kui töö objektiks on kaup või teenus, mille osas kehivad standardid või kvaliteedinõuded, on mõistlik lepingus viidata sellele, et töö peab vastama teatud standardile (nt ehituse töövõtu puhul RYL 2000 jne). Standardile viitamine on mõistlik ka seetõttu, et sel juhul ei pea leping olema väga põhjalik ja spetsiifiline ning paljud tingimused tulenevad otse standardist. Küll ei saa standard asendada kunagi lepingu eseme üldiste omaduste kokkulepet, milles pooled sedastavad, millist kaupa või teenust ning millisel otstarbel tellitakse. Standard täpsustab ainult kvaliteedinõudeid.

Järgmise sammuna tuleks läbi mõelda võimalikud probleemid, mis lepingu täitmisel esile kerkida võivad, ning õiguskaitsevahendid, mida pooled sellistel juhtudel kasutada saavad. Toon siinkohal näitena koristusteenuse. Näide võib tunduda triviaalne, kuid seda teenust kasutab valdav enamus bürood pidavatest äriühingutest. Peamine tellijapoolne võimalik rikkumine on see, et ta ei tasu teenuse eest vastavalt lepingule või ei taga teenuse osutamiseks vajalike tingimuste olemasolu (näiteks ei taga juurdepääsu koristatavatesse ruumidesse, ei varusta koristajat vajalike vahenditega, kui see on tellija ülesanne).

Kokkulepitud tasu maksmata jätmise korral saab, olenevalt makseviivituse pikkusest ja võla suurusest, kasutada kas ainult viivises kokkuleppimist või ka õigust leping teatud suuruse ületanud võlgnevuse korral üles öelda. Teise juhtumi ehk objektile mittelaskmise puhuks võib kokku leppida näiteks „tühikäigu tasu” või leppetrahvi.

Teenuse osutaja peamiste rikkumistena tulevad kõne alla teenuse osutamata jätmine (koristaja ei ilmu kokkulepitud ajal objektile) ning puuduliku teenuse osutamine (töö kvaliteet jätab soovida). Siinkohal on mõistlik reguleerida neid küsimusi leppetrahvi sätestamisega lepingus ning teatud rikkumiste hulga kogunemisel võiks tellijal olla õigus leping ka ühepoolselt üles öelda.

Siinkohal tuleb uuesti mängu ka see, kas ja kui täpselt pooled lepingu sõlmimisel teenuse sisus ja kvaliteedis kokku leppisid ehk kas lepiti kokku, kui tihti koristaja objektil käib ja milliseid töid teeb. Kui ei, siis on keeruline lepingu rikkumisele tugineda ning poolte vahel võivad tekkida vaidlused selle üle, milline on sellise teenuse tavapäraselt oodatav kvaliteet.

Kahtlemata on olemas mingid elementaarsed ülesanded, mida näiteks büroo koristajalt oodatakse. Samas ei tee sugugi paha sõlmida teenuse osutamise lepingu lisana konkreetne nimekiri töödest ja nende tegemise sagedusest (näiteks vaipade puhastamine ja põrandate pesemine 2 korda nädalas, laudade puhastamine 2 korda nädalas, riiulitelt tolmu pühkimine 1 kord nädalas). Vastasel korral on vaidlused ruumide korrasoleku ja teenuse kvaliteedi osas kiired tekkima ja ka õiguskaitsevahendite kasutamisel tekivad vaidlused.

Lisaks eeltoodule on oluline lepingus esitada ka selle lõpetamise regulatsioon. Teatud lepingu lõpetamist reguleerivad sätted sisalduvad seaduses. Kui seaduse regulatsioon pooli rahuldab, võib sellega ka piirduda, viidates lepingus, et selle lõpetamise osas kohaldub seadus. Samas on pooltel võimalik kokku leppida ka seaduses sätestatust erinevates lepingu lõpetamise võimalustes. Lepingu lõppemise ja lõpetamise reguleerimisel on olulised kaks küsimust. see, kas pooled soovivad, et lepingust oleks võimalik nii-öelda igal ajal välja astuda või lepingu saaks üles öelda vaid olulise lepingurikkumise puhul ning teiseks – millised lepingurikkumised annavad poolele lepingu lõpetamise õiguse ja millise etteteatamisajaga.