2. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Oluline on olla kursis võlgniku majandusliku olukorraga. Pika kohtutee läbimine ja positiivse kohtulahendi saavutamine olukorras, kus võlgnikul selle täitmiseks vahendid puuduvad, on ilmselgelt ebaotstarbekas. Pankrotimenetluses võib aga varatu võlgniku korral osutuda võimalikuks tagasivõitmise kaudu tehinguid tagasi pöörata.

Mõistlik on esitada pankrotiavaldus, kui võlgniku majanduslikust olukorrast lähtuvalt on alust arvata, et enne kui hagimenetluses jõutakse otsuseni, kuulutatakse nagunii välja võlgniku pankrot. Sellisel juhul jätab kohus hagimenetluses nõude läbi vaatamata.Praktikas kasutatakse pankrotiavalduse esitamist sageli surveabinõuna kuna loodetakse, et pankroti väljakuulutamise hirmus võlg tasutakse. Siinjuures tuleb arvestada, et isikul, kelle suhtes pankrotiavaldus esitati, võib tekkida kahju hüvitamise nõue alusetult pankrotiavalduse esitanud isiku vastu. Kahjuks puudub võlausaldajal tihtipeale info võlgniku maksejõulisuse hindamiseks, mistõttu on kahju hüvitamise nõude tekkimine reaalsuses siiski väga küsitav.Pankroti väljakuulutamine eeldab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik võib olla maksejõuetu ka juhul, kui tal on vara rohkem kui kohustusi. Näiteks kui võlgnikul on nõuded isikute vastu, kes neid omakorda täita ei suuda. Võlgnikul võib olla vara, mille bilansiline maksumus on suur, kuid on ilmne, et keegi neid sellise hinnaga ei ostaks. Oluline on tähelepanu pöörata ka võlgniku kohustuste täitmise tähtaegadele. Võlgnikul ei peagi olema vara kõikide võlgade koheseks tasumiseks, vaid ta peab olema suuteline täitma oma kohustusi siis, kui nende täitmist saab nõuda.Pankrotiavalduse esitamine eeldab üldjuhul, et võlgnik on võlgnevuse tasumisega viivitanud vähemalt 30 päeva, pärast mida on võlgnikule tehtud kirjalik pankrotihoiatus ning võlgnik ei ole seejärel täitnud kohustust 10 päeva jooksul. Hagiavaldusega võib kohtusse pöörduda kohe, kui nõue on muutunud sissenõutavaks.Pankrotimenetluse võib välistada liiga väike nõue, mis aktsiaseltsi vastu peab olema üle 200 000 krooni, muude juriidiliste isikute ja füüsilise isiku vastu üle 40 000 krooni. Hagimenetluses taolist piirangut ei ole.Enne kohtusse pöördumist on äärmiselt oluline tagada võlgniku vastu suunatud nõude selgus. Nõude selgus algab selgest lepingust, arusaadavast kauba või teenuse üleandmisest, võlgniku poolt võlgnevuse aktsepteerimisest. Kui kohus leiab, et pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue on ebaselge, siis tuleb see ikkagi selgeks vaielda hagimenetluses.

Autor: Lemmi Kann, Eva Mägi