Raamatupidaja.ee lugejate lemmikteemadeks olid veebruaris aastaaruanded, tulude deklareerimine ja puhkuse arvestamine - nagu aasta alguse tegemistele ikka kohane.
Raamatupidaja.ee lugejate kõige suuremaks huviobjektiks oli 4. veebruaril toimunud raamatupidaja.ee selle aasta esimene online-intervjuu, mille teemaks oli majandusaasta aruande koostamine ja esitamine. On ju varsti on käes see aeg, mil tuleb hakata raamatupidamise aastaaruannet koostama ning paljud peavad laskma aastaaruande ka auditeerida.Kõige rohkem küsimusi esitati e-aruandluse kohta, millega raamatupidajatel sellel aastal tutvust tuleb teha. Vastajate pink oli pikk ja auväärne - küsimustele andsid vastuseid Rödl & Partnerite ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse spetsialistid.2.
Kuna veebruar oli tuludeklaratsioonide esitamise kuu, tunti suurt huvi olulisemate muudatuste vastu 2009. aasta tulude deklareerimisel võrreldes 2008. aastaga.
Abiks aastaaruande koostajatele pani raamatupidaja.ee kokku valiku vormidest ja dokumendinäidistest, mida rakendatakse 2009. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate majandusaasta aruannete perioodide kohta aruannete koostamisel.
Kuna paljudel lugejatel tekkis küsimusi töötajale kogu puhkuse andmise kohta kalendriaasta kestel, kui puhkus teenitakse kogumahus välja alles kalendriaasta lõpuks, palus raamatupidaja.ee seda teemat valgustada advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN advokaadil Triinu Hiobil.
Abiks tulude deklareerijatele pani raamatupidaja.ee maksuameti abiga kokku meelespea kõige kohta, mida peab 2009. aasta tuludeklaratsiooni täitmisest ja esitamisest teadma.
Jaanuarikuu TOP 10 võitja oli ka veebruaris üks raamatupidaja lemmiklugudest. On ju seoses aasta algusega aktuaalseks saanud puhkuste planeerimine ning seega tekib paljudel küsimusi uue töölepingu kohaldamise ning ka puhkuste osas vanalt korralt uuele ülemineku osas. Nende uuendustega viis raamatupidaja.ee lugejad kurssi advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN advokaat Triinu Hiob.
Makseraskustes äriühingud pole praegusel ajal kahjuks haruldus ning juhtidel tuleb teha palju keerulisi juhtimisotsuseid. Kuna ähvardava maksejõuetuse korral peavad juhid arvestama ka võlausaldajate huvidega, mis on tihti vastuolus aktsionäride huvidega, andsid advokaadibüroo Sorainen advokaadid Reimo Hammerberg ja Risto Agur praktilisi näpunäiteid makseraskustes ühingute juhatuse liikmetele, kuidas sellises olukorras toimida.
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile äriseadustiku muutmise eelnõu, mille eesmärk on muuta osaühingute asutamine ja pidamine senisest lihtsamaks. Kirja pandud muudatusi lahkas Äripäeva infoleht Finantsjuhtimine ning samuti raamatupidaja.ee lugejad, kes eelnõust oma arvamuse kirja panid.
Raamatupidaja.ee lugejate kõrgendatud tähelepanu pälvis teade, et 877 miljonit maksukrooni oli deklareerimata ning tasumata jäetud. Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe ütles selles loos, et majanduse langusest tulenevalt oli tavapärasest suurem risk, et maksude tasumisest hakatakse kõrvale hoiduma.
TOPi lõpetab selle aasta alguse vaieldamatult kõige kuumem ja vaidlusi tekitavam teema – e-aruandluse süsteem. Urmas Volens, advokaadibüroo Sorainen nõunik ja Karl J. Paadam, advokaadibüroo Sorainen advokaat kirjutavad Soraineni õigusblogis, et üleminek kohustuslikule e-aruandlusele on liiga järsk ning Soraineni arvates oleks iseenesest mõistetav, et kõrgendatud digitaalnõuete sisseviimine toimuks laiemapõhjalise teavituskampaania kaudu. Loos annavad advokaadid ülevaate, kuidas aruannet täita ja esitada ning millised on alternatiivid.
Raamatupidaja.ee soovib oma lugejatele ikka jõudu ja pikka meelt – kevad pole enam mägede taga ning jää hakkab sulama.
Seotud lood
Raamatupidaja.ee lugejad lugesid juunis erilise isuga maksuteemasid ning euro üleminekule valmistumist puudutavaid lugusid.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.