Seadustega spämmi vastu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on ette valmistanud elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lohiseva nimega seaduses sisalduvate muudatuste eesmärgiks on viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa õigusega ja luua senisest paremad võimalused spämmi vastu võitlemiseks.

Vajaduse muudatuste järgi tingisid ennekõike kolm järgmist olulist puudujääki praegu kehtivas otseturustust reguleerivas õiguses.

Esiteks, praegu kehtivad sätted puudutavad otseselt vaid teatud sidevahendeid (nt e-post), mistõttu osade sidevahendite puhul on kaitse spämmi eest ebamäärane (nt SMS ja MMS sõnumid).Teiseks, praegu kehtivad sätted pakuvad spämmi eest selgesõnaliselt kaitset vaid füüsilistele isikutele, jättes juriidilised isikud kaitseta.Kolmandaks, praegu kehtivad sätted kohalduvad vaid isikute suhtes, kes on käsitletavad infoühiskonna teenuse osutajana, võimaldades teistel hooletult spämmida. Muudatused, millega need puudujäägid plaanitakse kõrvaldada, on järgmised.

Esiteks, spämmivastase regulatsiooni kohaldumisala laiendatakse selliselt, et see pakuks soovimatu otseturustuse eest kaitset olenemata kasutatavast sidevahendist. Eelnõu võtab kasutusele mõiste „elektroonilised kontaktandmed“ ja piiritleb spämmivastased sätted läbi elektrooniliste kontaktandmete kasutamise. Eelnõu kohaselt elektroonilised kontaktandmed on andmed, mis võimaldavad elektroonilise side võrgu kaudu edastada isikule teavet. Sellise muudatusega saavutatakse olukord, kus spämmivastane kaitse laieneb lisaks e postile selgelt ka igasugustele muudele elektroonilistele sidevahenditele (nt telefon, faks, SMS ja MMS sõnumid, bluetoothi tehnoloogia kasutamine otseturustuseks jne).

Teiseks, sätestatakse reeglid ka otseturustusele, mis on suunatud juriidilistest isikutest adressaatidele. Eelnõu kohaselt on juriidilisest isikust kasutaja või kliendi elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuseks lubatud juhul, kui isikule antakse võimalus elektroonilise side võrgu kaudu keelduda sellest (opt-out põhimõte). Arvestades e-posti vahendusel edastava spämmi kõrgeid mahte (mõningate andmete kohaselt üle 90% internetis saadetavatest e kirjadest on spämm) ning mitmekesistunud võimalusi otseturustuse läbiviimisel oleks põhjendamatu jätta juriidilised isikud otseturustuse eest kaitseta.

Kolmandaks, otseturustust reguleerivad sätted sõnastatakse selliselt, et need kohalduksid ka isikutele, kes ei ole käsitletavad infoühiskonna teenuse osutajana. Tegemist on olulise muudatusega, kuna seaduses sisalduv infoühiskonna teenuse osutaja pikk ja keerukas definitsioon on olemuselt selline, mille alla paljud spämmimisest huvitatud isikud ei mahu. Seetõttu on praegu võimalik paljudel isikutel Eestis tegutseda spämmimisega ilma, et ühtegi seaduse sätet rikuksid.

Spämmivastase võitluse tähtsaim osa ehk reeglid, mille alusel tohib otseturustamist läbi viia füüsilistest isikutest adressaatidele, on jäänud eelnõus põhimõtteliselt samaks, mis kehtivas õiguses – rakendatakse opt-in põhimõtet. See tähendab, et eelnõu kohaselt on füüsilisest isikust kasutaja või kliendi elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuseks lubatud üksnes tema eelneval nõusolekul. Samaks jäävad ka väärteokorras spämmeritele ettenähtud karistused – füüsilistele isikutele rahatrahv kuni 18 000 krooni ja juriidilistele isikutele rahatrahv kuni 50 000 krooni.

Kuna praegusel hetkel on eelnõu alles kooskõlastamisel, võivad ülaltoodud sätted veel enne Riigikogusse jõudmist muutuda. Samuti on raske ennustada, millal Riigikogu seaduse vastu võiks võtta. Üks on aga selge – praegune spämmivastane regulatsioon vajab täiendamist ja kirjeldatud muudatusi tuleb pidada igati põhjendatuks.

Seadustega spämmi vastu

Seotud lood

Hetkel kuum

Enimloetud

Viimased uudised

Konverentsid ja koolitused

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga