19. veebruar 2010
Jaga lugu:

Eesti audiitortegevus on astumas järgmisesse aastakümnesse

Eesti audiitortegevuse senist ajalugu võib vaadelda kahe dekaadina:

1. 1990–1999 - kutse sünd ja eelduste loomine Audiitorkogu sünniks

2. 2000–2009 - Audiitorkogu sünd ja eelduste loomine rahvusvahelistele standarditele vastava kutse, kutsetegevuse ja kutseühenduse sünniks

Kuid kui ajalugu peaks jätkuma sama rütmiga, siis mida võiks tuua endaga kaasa järgmine aastakümme? Audiitorkogu tänase juhina, hetkel kui uus audiitortegevuse seadus on ootamas oma jõustumist 8.märtsil 2010, loodan, et perioodi 2010-2019  võib tulevikus hakata kutsuma kui rahvusvahelistele standarditele vastava kutse, kutsetegevuse ja kutseühenduse sünni perioodiks.

Rahvusvahelistele standarditele vastava kutse, kutsetegevuse ja kutseühenduse sünni all pean silmas järgmiseid lähiajal Eesti audiitortegevuses loodetavasti toimuvaid arenguid.

Vandeaudiitorite kutse osas usun esiteks, et vandeaudiitorite kutse ja Audiitorkogu sünni perioodil kutsega liitunud vandeaudiitorite teadmised ja tegevuspõhimõtted ühtlustuvad viimase parima rahvusvahelise praktika pinnal, mis annab lisaimpulsi kogu Eesti audiitortegevusele. Teiseks tahan väga loota, et vandeaudiitorite kutse eristub ja kujuneb ühiskonnas veelgi selgemaks kvaliteedimärgiks läbi kõrgetasemeliste eetikanõuete, pideva enesetäiendamise ja toimiva kaebe- ja järelevalvemehhanismi mõju.

Vandeaudiitorite kutsetegevuse osas ootame erisuste kadumist rahvusvahelise ja kohaliku kutsestandardi vahel läbi parima vastavasisulise rahvusvahelise praktika Eestis kasutuselevõtmise, mis toetab olulisel määral Eesti kui äri- ja investeerimiskeskkonna, nii siseriiklikku kui rahvusvahelist, usaldusväärsust ja atraktiivsust. Vandeaudiitorite poolt pakutavate kutseteenuste gamma ühtlustub rahvusvahelise praktikaga, avardub ja pakub uusi lisavõimalusi nii kohustuslike kui vabatahtlike, üldist avalikku huvi kaitsvate, kui erihuve rahuldavate kutseteenuste osas. Ehkki eetiline ja tubli üksikaudiitor jääb endiselt kõrgelt hinnatuks on karta, et tingituna valdkonna koguregulatsiooni mahukusest ja keerukusest kujunevad vandeaudiitorite kutsetegevuse peamiseks vormiks vandeaudiitoreid koondavad audiitorühingud, kus toimuvad spetsialiseerumised ja tööjaotus, mis omakorda aitab kaasa audiitorteenuste veelgi kõrgemale kvaliteedile.

Vandeaudiitorite kutseühenduse, so Audiitorkogu peamiste arengusuundadena tooksin välja kutseühenduse lõpliku vastavusse viimine Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni (IFACi) kutseühenduste korraldust puudutava parima praktikaga. Kui seni on olnud esikohal kutseühenduse toimimise tõhusus, siis aina enam lisandub sellele ka kutseühenduse toimimise tulemuslikkus, seda nii kutseühendusesiseselt, kui ka Eestis tervikuna, aga ka rahvusvahelise koostöö tasandil. Audiitortegevuse avaliku huvi järelevalve nõukogu tekkimisega seoses usun, et kutseühendus teeb olulise sammu selle sama avaliku huvi suunas, mille teenimisega me oma kutsetegevuses igapäevaselt tegeleme.

Kuid iga jätkusuutliku organisatsiooni puhul ei ole ühegi perioodi puhul tegemist pelgalt millegi lõpetamise perioodiga, vaid ikka ja alati peaks olema tegemist ka millegi uue jaoks eelduste loomise perioodiga. Üldist arengut silmas pidades tahaksin loota, et saabuvad aastad saavad olema eelduste loomise perioodiks rahvusvahelise kutsetegevuse arengu osas aktiivselt kaasarääkiva ja seda kujundava ja miks mitte ka eestvedava kutse sünniks.

Nende eelduste loomiseks on minu hinnangul vaja eelkõige kahte tüüpi tegevust – piisavat asjakohast diskussiooni ja piisavat asjakohast mõttetegevust. Diskussiooni all pean silmas infovahetust vandeaudiitorite endi vahel, infovahetust vandeaudiitorite, teiste audiitorite (n siseaudiitorid, IT-audiitorid, keskkonnaaudiitorid, jne) ja ühiskonnas kontrollifunktsioone täitvate muude isikute vahel (n revidendid, riigiasutustes kontrolli teostavate ametiisikud, jne) selleks, et selgelt teadvustada eri kontrollitegevuste eri- ja ühisosad. Infovahetust majandusarvestusala siseselt (n ülikoolide õppejõud, raamatupidajad-finantsjuhid, majandusarvestus alase info tarbijad, jne) selleks, et identifitseerida kõigi osapoolte vajadused ja võimalused. Infovahetust eri distsipliinide vahel (n majandus, õigus, jne) selleks, et vältida riigi tasandil olukorda, kus ühed räägivad aiast ja teised aiaaugust. Ja infovahetust piiriüleselt parima rahvusvahelise praktika osas.

Ja piisava asjakohase diskussiooni järel tuleks selleks, et tegemist ei oleks pelgalt tühja jutuga mõelda, mõelda ja mõelda. Mõelda lahendustele, mis tagaksid valdkonna tõhusa ja tulemusliku toimimise riigis viisil, mis tagab avaliku huvi kaitse. Mõelda lahendustele, mis tagaksid innovatsiooni ja arengu nii audiitortegevuses, kui majandusarvestuses laiemalt. Mõelda lahendustele, mis tagaksid riigile vähemalt võrdväärse positsiooni rahvusvahelise konkurentsis ja võimalusel ka eelise.

Audiitorite kutse on oma esimese 20 aasta jooksul täitnud hästi talle usaldatud ülesandeid. Kuid viimaste aastate arengud nii Eestis kui rahvusvahelises plaanis näitavad ilmekalt, et paigalseisuks ja mugavaks rahuloluks ei ole võimalust meil kellelgi. Tuleb edasi areneda ja mida ettenägelikumalt seda parem. Usun, et vandeaudiitorite kutse ja Audiitorkogu on selleks valmis paremini kui eales varem. Tänan ja õnnitlen kõiki audiitoreid ja neid, kes on audiitorite kutse senisele arengule kaasa aidanud, audiitortegevuse tänase tähtpäeva puhul.

Olulisimad daatumid Eesti audiitortegevuse ajaloos:

• 19.veebruar 1990 – audiitorite kutse loomine• 1.juuli 1999 – audiitortegevuse seaduse jõustumine, Audiitorkogu loomine• 15.juuni 2000 – auditeerimiseeskirja kehtestamine• 11.november 2004 – Audiitorkogu sai arvestusekspertide rahvusvahelise föderatsiooni IFAC täisliikmeks• 16.detsember 2004 – Audiitorkogu sai arvestusekspertide Euroopa föderatsiooni FEE korrespondentliikmeks• 10.-11.september 2009 – tunnustusena Eesti audiitortegevusele külastas Eestit IFACi tippjuhtkond ja viidi läbi ühiskonverents• 8.märts 2010 – uue audiitortegevuse seaduse jõustumine

(aasta, väljaantud, kokku aasta lõpuks):o Kuni 40    99o Harjumaa    230lõikes (kokku on Eestis 107 audiitorühingut):

Mõningad statistilised näitajad seisuga 1.jaanuar 2010:

• Eestis välja antud audiitorite kutsetunnistused aastate lõikes

o 1990 72 72o 1991 69 141o 1992 54 195o 1993 51 246o 1994 51 297o 1995 60 357o 1996 61 418o 1997 27 445o 1998 30 475o 1999 10 485o 2000 6 491o 2001 9 500o 2002 12 512o 2003 7 519o 2004 2 521o 2005 6 527o 2006 8 535o 2007 17 552o 2008 8 560o 2009 7 567• välja antud 567 kutsetunnistusest on:

o Tegutsevaid audiitoreid   348o Tegevuse peatanud audiitoreid 45o Tegevuse lõpetanud audiitoreid 174• tegutsevate audiitorite sooline jaotus:

o Naisi      222o Mehi      126• tegutsevate audiitorite vanuseline jaotus:

o 40 – 50    89o 50 – 60    102o Üle 60      58• tegutsevate audiitorite geograafiline jaotus:

o Tartumaa    41o Pärnumaa    14o Ida-Virumaa    13o Lääne-Virumaa   9o Saaremaa    8o Muud maakonnad (10)  33• tegutsevate audiitorite jaotus 13 suurema audiitorühingu

o PwC     20o KPMG     19o E&Y     15o Rimess     9o BDO     5o Deloitte    5o ELSS     5o Audest     4o Baker Tilly    4o HLB      4o KMRA    4o PKF      4o Rödl     4Kokku      102 audiitorit

 

Autor: Lemmi Kann, Toomas Vapper

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne LõhmusärijuhtTel: Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt