Uus TLS on andnud tööandjale enneolematu võimaluse läheneda ülesütlemisele loovalt - kui varasemas TLS-s olid ammendavalt loetletud kõik lepingu lõpetamise alused, siis uues see päris nii ei ole.
Hoolimata sellest, et uue TLS § 88 lg-s 1 on kaheksas punktis ülesütlemise alused loetletud, omab see nimekiri hoopis uut tähendust. Tegemist on näidete nimekirjaga.
See tähendab kahte asja. seda, et lepingu ülesütlemiseks ei piisa ainult konkreetse punkti sõnastusest, vaid täidetud peavad olema ka § 88 lg 1 alguses toodud tingimused. Nt ei tohi tööandja lepingut üles öelda kui töötaja küll hoiatusest hoolimata eiras tööandja mõistlikke korraldusi (p 3), kuid tegemist on nii väikeste rikkumistega, et neid ei saa lugeda mõjuvateks põhjusteks ega saa öelda, et töösuhte edasikestmine on võimatu.
Esiteks
Teisest küljest tähendab see aga seda, et töötajaga võib töölepingu üles öelda ka juhul, kui ükski nendest punktidest aluseks ei sobi, kuid lõike 1 algus sobib. Ehk teisiti öelduna - töölepingu võib üles öelda vaid juhul, kui esineb töötajast tulenev mõjuv põhjus, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. tingimus on see, et põhjus peab olema seotud töötajaga ning peab olema arvestatava kaaluga. tuleb arvestada mõlemapoolseid huve, tööandja huvi on mingil erilisel põhjusel tööleping lõpetada, töötaja huvi on tavaliselt edasi töötada. peab tööandja suutma näidata, et töösuhte jätkumine ei ole enam mõistlikult võimalik.
Esimene
Teiseks
Kolmandaks
Millistel juhtudel loetakse töölepingu ülesütlemine vaid lg 1 alguse põhjal õiguspäraseks, praegu täpselt ennustada ei oska. Seda näitab kohtupraktika.
Siiski võib olla selliseks juhtumiks olukord, kus töötajaga on tema algatusel tööleping peatatud määramata tähtajaks ning töötaja on juba pikka aega silmapiirilt kadunud. Sellisel juhul on tegemist töötajast tuleneva mõjuva põhjusega - töötaja ise palus töösuhte peatada, töösuhet taastama ei ole ta pikka aega tulnud ja ta ei ole vastanud tööandja pöördumistele.Tööandja huvi on mitte olla määramatuses, ta ju ei tea kas ja millal töötaja soovib tagasi tulla. Tööandja peab aga tööd planeerima ja ka teiste töötajatega arvestama. Töötaja huvi on tulla tööle määramatus tulevikus. Seega mõlema huve kaaludes võiks öelda, et tööandja huvid on antud juhul kaalukamad. Ning töösuhte jätkumine oleks tööandja jaoks liialt koormav.
See on vaid üks võimalikest näidetest ja ka selle puhul saab täpsemaid otsuseid teha konkreetseid asjaolusid tundes. Lisaks võib näiteks tuua korruptiivse või vääritu teo, mis ei vasta ühelegi lg 1 näidisloetelus toodud punktile.
Seega lähenegem loovalt, aga olgem ettevaatlikud!
Autor: Lemmi Kann, Kaire Lang
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
AccountStudio on äritarkvara, kus kõik lahendused on läbi mõeldud ja moodulid sobituvad omavahel perfektselt, pakkudes stabiilset terviklahendust. Parim töövahend nii raamatupidajale, raamatupidamisbüroole kui ka ettevõtjale – meiega liigud eesmärkide suunas!