Äriregister praagib vigased majandusaruanded välja

Täna toimunud esimesel elektroonilise aruande esitamise koolitusel rääkis Registrite ja infosüsteemide keskuse teenuste osakonna spetsialist Kersti Rätsep, et süsteem ei lase vigaselt või puudulikult täidetud majandusaasta aruandeid allkirjastada ja äriregistrile saata. Sama juhtub siis, kui ettevõtet tuleb enne aruande esitamist auditeerida, kuid ettevõtte omanikud loobuvad sellest või üritavad audiitori hinnangut n-ö kalevi alla lükata.

Omakapitali vastavust Eestis kehtivale seadusele elektroonilise aruande esitamise süsteem samas ei kontrolli.

Suurt peavalu võib põhjustada aruande digiallkirjastamise nõue: digiallkirjastama peavad sel juhul kõik vastutavad isikud. Kui kasvõi ühel digiallkirja andmise võimalus puudub, peab aruande välja printima, 100%liselt käsitsi allkirjastama, ühe pdf-failina skännima ja aruandesüsteemi üles laadima.

Selline variant pole võimalik, et osad juhatuse liikmed allkirjastavad aruande digitaalselt ja näiteks üks paneb allkirja pdf-faili väljaprindile.

Juba esitatud elektroonilist aruannet andmete muutmiseks tagasi võtta ei saa. Andmete muutmiseks tuleb esitada kordusaruanne, kuhu kantakse automaatselt üle eelnevalt esitatud andmed, mida on võimalik vastavalt vajadusele muuta või täiendada.

Tasub teada ka seda, et kui üks juhatuse liige on aruande allkirjastanud ja ilmneb vajadus aruannet muuta, tuleb juba antud digiallkiri tühistada. „See on selleks, et muudatusi ei saaks teha juhatuse liikme seljataga,“ selgitas Rätsep.

Pärast digiallkirja tühistamist või kordusaruande koostamist tuleb kogu allkirjastamise protsess läbida otsast peale.

Rätsepa sõnul on Eestis umbes 6000 ettevõtet, mille juhatuse liikmed ei pääse elektroonilist majandusaruannet esitama, andmesisestajat ega audiitorit määrama, kuna ühelgi juhatuse liikmel pole Eesti isikukoodi. Sellisel juhul sisestab majandustulemused uue aruande lingi kaudu raamatupidaja, valides ettevõtte spetsiaalsest nimekirjast.

Autor: Lemmi Kann, Anne Oja