Seadusemuudatused: mis jäi pooleli, mis jätkub?

Käesoleva aasta 1. jaanuar oli selles osas eriti viljakas. Muudatusi jõustus ohtralt üle neljasajas õigusaktis, millest veidi alla poole olid erinevad seadusemuudatused. Võib öelda, et aasta tagasi oli olukord oluliselt rahulikum, sest muutuvate õigusaktide hulk oli kordades väiksem.

Koostasime aasta lõpus põgusa ülevaate just nendest jõustuvatest seadusemuudatustest, mis ettevõtjaid kõige rohkem puudutavad.  Kahtlemata on õigusakti muudatuste jõustumine ning nendega enda kurssi viimine äärmiselt oluline. Lisaks ohtratele jõustuvatele muudatustele ning nende jälgimisele on

Kaubanduskoja jaoks olulisemgi olla kursis ning esindada ja kaitsta ettevõtjate üldhuvi juba õigusakti eelnõude ja eelnõu kavatsuste staadiumis. Varakult võimalike probleemide ärahoidmine on alati oluliselt tõhusam kui hilisem võitlus.Teavitamine eelnõude staadiumis võimaldab ühelt poolt informeerida ettevõtjaid võimalikest muudatustest maksimaalselt suure ajavaruga, kuid teisalt annab see ettevõtjatele võimaluse juba enne muudatuse reaalset jõustumist hinnata, kas see oleks neile positiivsete või negatiivsete tagajärgedega. Viimasel juhul on võimalik püüda negatiivseid mõjusid eelnõud muutes vähendada või sootuks ära hoida.Eelnõusid, mille kohta Koda eelmisel aastal oma seisukoha kujundas, oli ligikaudu sada. Töö eelnõudega ning kaasarääkimine ettevõtjaid puudutavas majanduspoliitikas jätkub aga sõltumata aasta või aastaaja vahetumisest. Mis on need suuremad teemad, millega ka saabunud aastal kindlasti tegeleda tuleb?Kodifitseerimisprotsessidest olulisem — majandustegevuse seadustik

Riik alustas juba 2008. aastal parema õigusloome tagamiseks nn kodifitseerimisprotsessidega. Lühidalt öelduna vaadatakse selle käigus läbimitmetes valdkondades kehtivad seadused, analüüsitakse tekkinud probleeme, võrreldakse Eesti lahendusi välisriikide praktikaga ning analüüsitakse, kas ja kus oleks vaja midagi parandada, süstematiseerida, lihtsustada jne. Hetkel on erinevates staadiumites vähemasti nelja valdkonna kodifitseerimisprotsessid:* keskkonnaõigus,* sotsiaalõigus,* majandushaldusõigus ning* ehitus- ja planeerimisõigus.Tänasel päeval on neist ettevõtjaile olulisim ja päevakajalisim kindlasti majandushaldusõiguse kodifitseerimine, mille raames on juba koostatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu ning analüüsimisel ja koostamisel on ka eriosa ehk majandustegevust reguleerivate eriseaduste muutmise eelnõu. Oleme selles protsessis kogu eelmise aasta osalenud ning kindlasti jätkub töö ka alanud aastal aktiivselt.Kuigi eesmärk on kõigil osapooltel ühine — muuta ettevõtjate elu lihtsamaks — on selge, et piltmõistatuse saab panna kokku ikka alles kõikide osa de olemasolul. Alles seejärel on võimalik hinnata sedagi, kas pilt saab selline nagu kavandati. Nii jätkuvadki juba lähinädalatel arutelud üldosa seadustiku osas. Sellele lisandubtõenäoliselt lähikuudel paljude juba kehtivate seaduste võimalike muudatuste arutamine.Ka teised kodifitseerimisprotsessid on jätkuvalt olulised ning aktiivsed ning Kaubanduskoja esindajad on neisse kaasatud. Lisaks majandus - haldusõiguse temaatikale on neist ehk olulisim ehitus- ja planeerimisõiguse korrastamine ja ülevaatus. See protsess on ülalmainitutest kõige algusjärgus olevam, kuid ka siin on eelmise aasta lõpus valminud väga mahukas ehitusja planeerimisõiguse üld- ja eriosa rakendusanalüüs.

Riigihangete muudatused ja edasised arengud

Aasta lõpus tutvustasime järjekordseid riigihangete seaduses kavandatavaid muudatusi. Kuigi muutmise protsessi alustati juba kevadel, venis see erinevatelpõhjus tel praeguseni. Ilmselt jõuab eelnõu Riigikogu ette siiski üsna pea.Oleme olnud kindlalt seisukohal, et riigihangete õiguses kavandatudmuudatuste tegemisel on äärmiselt oluline lähtuda riigihangete korraldamise süsteemi kui terviku parendamise vajadusest.Praeguse riigihangete süsteemi peamisteks probleemideks on kindlasti ühelt poolt ülemäärane formalistlik lähenemine ning hanke korraldajate sagedane kompetentsi puudus. Just seetõttu on üheks ettepanekuks eelnõule olnud, et mistahes kavandatavate muudatuste puhul arvestataks ka riigi tugiteenuste tsentraliseeritud osutamise ja kompetentside koondamise võimalustega. Neid ettepanekuid on eelnõu koostamisel ka arvestatud.Kindlasti ei piirdu riigihangete valdkond käesoleval aastal vaid kõnealuse eelnõuga, sest kavandamisel on ka täiesti uue seaduse teksti koostamine.Leebusprogrammi eelnõu ja uus audiitortegevuse seadus Riigikogus lõpusirgel

Möödunud aasta esimesel poolel tegelesime üsna aktiivselt konkurentsi ja karistusseadustiku muudatustega, mille sisuks on nn leebuse kohaldamise võimalus kartellikokkuleppest esimesena teatajale. Hirmud, mis seondusid uue võimaluse kuritarvitamisega ja valekaebustega, said eelnõus rahuldava lahenduse. Samas on eelnõud jõuliselt kritiseerinud Riigikohus, mis on osaliselt tinginud eelnõu menetlemise venimise Riigikogus ning siin saab otsustavaksilmselt aasta algus.Riigikogu menetluses on ka uue audiitortegevuse seaduse eelnõu, mis samuti on ettevõtjatele oluline ning millega oleme pikemat aega tegelenud. Kuna uus seadus reguleerib nii auditi kui ka ülevaatuse kriteeriumeid, millest alates peab äriühing oma majandusaasta aruande, kas auditeerida või audiitoril üle vaadata laskma, oleme teinud ettepanekuid täiendavalt kaaluda eelnõus sisalduvate kriteeriumitepõhjendatust.Arvestades mitmete teiste Euroopa riikide kogemusi ja näiteid, võib ka Eesti puhul olla põhjendatud viidatud kriteeriumite tõstmine ehk vähendada nende ettevõtete hulka, kes kohustusliku audiitorkontrolli alla kuuluksid. Ilmselt saavad need võimalikud muudatused oma lahenduse juba lähinädalatel, mil Riigikogu pärast jõulupuhkust taas tööd alustab.Ülalmainitud eelnõud ja teemad on ilmselgelt vaid väikene osas nendest, mis ettevõtjate seisukohast jätkuvat tähelepanu vajavad või millega tegeleda tuleb. Seda nimekirja võiks pikendada veel nt välismaalaste seaduses kavandatavatemuudatustega (tööloa palgakriteerium), mitmete nii EL kui ka Eesti tasandi tarbijaõiguseid reguleerivate teemadega, tulumaksuseaduse muudatustega(seotud isikute regulatsiooni muutmine) jne.

Artikkel ilmus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas.

Autor: Lemmi Kann, Mait Palts