Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lepitaja lapib ärivaidlusi
Uus lepitusteenus võib olla päästerõngaks ettevõtjale, kes majandusraskustes võlgnikelt raha tagasi tahab, kuid peab kohtus õiguse nõudmist liiga kulukaks.
Juba septembris rääkis jurist Tiia Raudmägi JCI ettevõtlike noorte konverentsil, et soovib asutada oma lepitusbüroo. Ta hoidis pöidlaid pihus, et uus lepitusseadus läbi läheks. Aasta esimesel päeval seadus jõustuski.
"Uus seadus andis inspiratsiooni sellisele ideele ja lisab õigusliku baasi," põhjendas Raudmägi otsust lepituskoda avada. Praegu otsib ta lepitusbüroole sobivat rendipinda.
Vaidlejad pääsevad kohtusse pöördumisest
Sisuliselt annab uus lepitusseadus võimaluse kolmanda isiku ehk lepitaja abil ärisuhete mõrad lappida, ilma et peaks kohtusse pöörduma.
Juriidilise Lepituskoja suhtlustreeneri Ülo Vihma sõnul ei suuda vaidlusosalised tihti kokkuleppele jõuda, sest kardavad, et teine pool soovib nahka üle kõrvade tõmmata.
Raudmägi leiab, et just praegustes oludes napib ettevõtjatel raha kohtusse minekuks, sest riigilõivud on suured, samas varavaidlusi kuhjub. "Paljud ettevõtjad on likviidsuskriisis. Mida kiiremini saab kokkuleppele, seda suurem tõenäosus on pankrotist pääseda," väitis Raudmägi, kes usub, et kohtuskäimine ei aita rahamuresid lahendada.
"Sa võid kohtus saavutada lahendi ja see on kasulik ühele poolele, kuid lepitusmenetlus püüab leida kasu mõlemale poolele," lausus Affecto arendusdirektor Tõnis Mäe.
"Juriidiline asjaajamine läheb keerulisemaks ja keerulisemaks ja üha enam tekib raske majandusolu tõttu vastuolusid. Äriliselt on situatsioon praegu väga hea, et sellist teenust pakkuda," sõnas Mäe.
Õigusbüroodel võimalus tegevust laiendada
Kinnisvarafirmade liidu juht, hasartmängude korraldajate liidu direktor ja lepitusseaduse tulihingeline pooldaja Tõnis Rüütel ei leia, et nüüd hakkaksid lepitusbürood massiliselt turgu vallutama. "Ei arva, et see (lepitusseadus - toim) tooks täiesti uue nähtuse turule. On palju õigusbüroosid, mis ei ole pelgalt advokaadibürood. Pigem näen nende võimalust tegevust laiendada," sõnas Rüütel.
"Üheksal juhul kümnest on tegu varaliste vaidlustega. Igasuguse varalise vaidluse puhul on see mõeldav ja mõistlik," lausus Rüütel lepitajateenuse kasutamise kohta.
Hetkel kuum
NG Investeeringute juhatuse liige Andres Järving usub, et lepitusteenusest võib kujuneda ärinišš. "Just paindlikkuse, kiiruse ja oma vähese bürokraatlikkuse tõttu," sõnas Järving. Ta rõhutas lepitusteenuse puhul ka konfidentsiaalsust: "Kindlasti on ta diskreetsem kui kohtuvaidlus."
Kommentaar
Indrek Niklusjustiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja
Lepitusseaduse eesmärk oli vähendata kohtute töökoormust tsiviilasjades - eelkõige perekonnaõiguslikes vaidlustes, naabrussuhteid käsitlevates vaidlustes ja ka tavapärastes lepinguõiguslikes vaidlustes.
Kuna tegu on Eesti õiguses täiesti uue regulatsiooniga, siis on praegu veel vara prognoosida, kui palju see kohtute koormust võiks vähendada. Samas on positiivne tõdeda, et aktiivset huvi on juba üles näidanud nii potentsiaalsed lepitajad kui ka lepitatavad.
Mis on mis
Lepitusmenetlus
-Lepitaja viib end kurssi vaidluse põhjustega, vestleb osapooltega eraldi või koos ja suunab neid erapooletu isikuna koostöös mõlemat poolt rahuldavat lahendust leidma.-Lepitusmenetlus jõuab lahenduseni, kui pooled ise sõlmivad kokkuleppe. Lepitajal aga puudub õigus teha siduvat otsust.
Autor: Lemmi Kann, Katariina Krjutškova
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele