Sisenõudluse kokkutõmbumise tempo aeglustus teise kvartaliga võrreldes, kuid püsib endiselt kiire, ulatudes 28 protsendini, kommenteeris rahandusministeerium hommikul avaldatud SKP näitajaid.
Elanike ja ettevõtete kindlustunne on küll kevadest alates pidevalt tõusnud, kuid tööturu olukord sunnib inimesi ettevaatlikkusele. Seetõttu ollakse tarbimis- ja investeerimisotsuseid tehes jätkuvalt konservatiivsed ning sisenõudluse tuge majanduskasvule lähikvartalitel oodata ei ole, selgitas ministeerium.
Ekspordi languse pidurdumine viitab konkurentsivõime paranemisele, mida on soodustanud ettevõtetes toimunud kohandumine ja vähenenud kulutase. Kaubanduspartnerite kasvuväljavaated on paranenud, mis lähikvartalitel suurendab nõudlust eksportivates ettevõtetes. Ekspordi kasvule pöördumist võib oodata järgmise aasta esimeses pooles, mis saab olema majanduse kasvumootoriks.
Rahandusministeeriumi hinnangul areneb Eesti majandus suveprognoosi põhistsenaariumi lähedal, mille kohaselt võib käesoleva aasta viimases kvartalis oodata SKP aastase langustempo jätkuvat pidurdumist ning kvartaalses võrdluses languse peatumist. Sellele viitab ka majanduse üldseisund, mis oli oktoobris-novembris jätkuvalt ebasoodne, kuid tarbijate ja tootjate kindlustunne liikus paremuse poole valdavalt tulevikuootuste paranemise tõttu. Samas ei näita majandusharude indikaatorid veel olukorra paranemist.
Statistikaameti täpsustatud andmetel aeglustus sisemajanduse koguprodukti (SKP) vähenemine kolmandas kvartalis 3 protsendini eelmise kvartali 3,4 protsendiga võrreldes. Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes ulatus SKP langus 15,6 protsendini.