• 02.12.09, 15:39
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

ÄP Käsiraamatute foorum: töölepingu lõpetamisest

Küsimus: Töötaja esitas 26.11. avalduse, kus kirjutas, et soovib töölepingut lõpetada 04.12. tervislikel põhjustel. Kas seda võib võtta kui töölepingu erakorralist ülesütlemist töötaja poolt §91 lg 3 alusel. Kas väljend “tervislikud põhjused” on piisav põhjendus, et seda paragrahvi saaks kasutada? Tegelikult on ta ka praegu töövõimetuslehel ning pole kindel, et tal see 04.12 lõppenud on. Mis teha sellisel juhul, kui töövõimetusleht kestab ka sellel päeval? Kas võin siiski 04.12 töölepingu ülesütlemise vormistada ning töövõimetushüvitist makstakse kuni töövõimetuslehe lõpuni?
Vastus: Kui töötaja on esitanud avalduse oma töölepingu lõpetamiseks, siis see lõpeb sõltumata tööandjapoolsest vormistusest. Seega ei pruugi tööandja vormistada töölepingu lõpetamist ega viidata ühelegi paragrahvile. Samas võite soovi korral loomulikult töötajalt täpsustada, kas ta pidas silmas töölepingu erakorralist lõpetamist TLS § 91 lg 3 alusel või korralist ülesütlemist TLS § 85 lg 1 mõttes.
Kui tööandjale tundub, et see juhtum ei mahu § 91 lg 3 alla ja töötaja pidanuks järgimata etteteatamistähtaega, siis peaks tööandja ise ülesütlemise aluse vaidlustama. Terviseseisund võib aga anda töötajale õiguse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ega pane samas tööandjale täiendavaid rahalisi kohustusi. Asjaolu, et töötaja on 04.12. seisuga võib-olla alles töövõimetuslehel, ei mõjuta kuidagi töölepingu lõppemist. Töötaja on oma avalduse esitanud ja tööleping lõpeb igal juhul.
Haigekassa info kohaselt makstakse töövõimetushüvitist töötajale nii kaua, kui tal on jätkuv töövõimetusleht. Kui töötaja vahepeal terveks tunnistatakse ja ta hiljem uuesti esmasele töövõimetuslehele jääb, siis töötaja töövõimetushüvitist enam ei saa.
Vastas advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele