• 26.11.09, 16:47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Advokaat ei pea äriühingu juhtorganisse kuulumiseks enam luba taotlema

Kui seni pidi advokaat äriühingu juhatusse või nõukokku kuulumiseks advokatuurilt luba taotlema, siis uuest aastast see nõue kaob.
"1. jaanuarist 2010 kehtima hakkava advokatuuriseaduse redaktsiooni kohaselt ei ole enam tarvilik äriühingu juhtorganisse kuulumiseks küsida luba advokatuuri juhatuselt, küll aga peab advokaat advokatuuri juhatusele teatama juriidilise isiku või filiaali, mille juhtimises advokaat soovib osaleda," teatas advokatuuri kantsler Kristel Voltenberg.
Tema sõnul peab advokaat advokatuuri juhatusele samuti teada andma, kui ta lõpetab osalemise juriidilise isiku või filiaali juhtimises.
„Advokatuur peab advokaatide juhtimises osalemise kohta arvestust ning avaldab advokaadibüroode kaupa iga advokaadi kohta asjaomased andmed advokatuuri veebilehel,“ märkis Voltenberg järgmisest aastast kehtima hakkama uuenduse kohta.
Samuti on Voltenbergi sõnul juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse kuuluv või välismaa äriühingu filiaali juhatajaks olev või ettevõtja esindusõigust omav osanik või ettevõtja prokuristiks olev advokaat kohustatud end juhtimisest taandama, kui juhtimises osalemine ei sobi kokku advokaadi kutsetegevusega või advokaadi kutse-eetika nõuetega või kui see tekitab mõistliku kahtluse advokaadi sõltumatuses.
"Advokaadi osalemine juhtimises ei või takistada ega kahjustada advokaadi kutsetegevust või mainet," toonitas advokatuuri kantsler. Need põhimõtted kehtivad sisuliselt advokaatide suhtes ka täna, kuid advokatuuriseaduse muudatuste käigus on neid sätteid alates uuest aastast kehtima hakkava redaktsiooni kohaselt konkretiseeritud, lisas Voltenberg.
Kui eelmise aasta lõpu seisuga oli Eesti Advokatuuris 665 liiget, siis täna kuulub advokatuuri 696 advokaati. Hetkel puudub advokatuuril aga statistika, kui paljud  liikmed kuuluvad äriühingute juhtorganeisse.
Mullu anti advokaatidele luba osaleda äriühingu juhtorganis kokku 84-l korral, sellest 56 juhul juhatuse liikmena. Tänavu 17. novembri seisuga on  antud luba 48-l korral - 27 korral juhatuse liikmena ja 21 korral nõukogu liikmena.
"Vähenemine on alanud 2008. aasta teisest poolaastast alates. Seega, taotluste arv mitte ei ole suurenenud, vaid näitab selget vähenemise märki,“ nentis Voltenberg.
Tema sõnul pole advokatuuri juhatusele laekunud kaebusi, mis käsitleksid otseselt advokaadi tegevust äriühingu juhatuse liikmena.
Voltenbergi sõnul pole advokatuuril teavet selle kohta, miks advokaadid soovivad äriühingute juhtorganitesse kuuluda, kuivõrd juhatuselt luba küsides ei esitata reeglina põhjendust, küll aga kinnitust selle kohta, et juhtorganisse kuulumine ei ole vastuolus advokatuuriseaduses jm õigusaktides, sh advokatuuri organite õigusaktides ja otsustes esitatud nõuetega, nt ei kujuta enesest konkurentsikeelu rikkumist, ei ole vastuolus kutse-eetika nõuetega ega heade kommetega.
"Nimetatud asjaolusid äriühingu registrikaardil esitatud andmete põhjal advokatuuri juhatus ka elektroonselt kontrollib," ütles Volternberg.
Autor: Lemmi Kann, Virge Haavasalu

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele