Jüri Raidla: Eesti vajab riigi organisatsiooni auditit

„Eesti peab olema mõjus ja tegus riik,“ ütles vandeadvokaat Jüri Raidla.

Eesti põhiseadus toimib Raidla sõnul hästi – meil ei ole olnud iseseisvuse ajal ühtegi põhiseaduslikku kriisi.

"Eesti on olnud tubli, kuigi parlament on meie riiki aegajalt õlitamise asemel liivatanud. Riik peab olema tark, ettenägelik ja efektiivne, kuid Eesti suurprobleem on õiguslik ja poliitiline nihilism. JOKKi naeruvääristamine ei ole õige. Kõik peabki olema juriidiliselt korrektne, kuid sellega peab kaasnema ka MOKK – kõik peab olema korrektne ka moraalselt. Selleks, et sinna jõuda, on vaja hinnata, kuidas muuta Eestit senisest efektiivsemaks riigiks,“ rääkis vandeadvokaat.

Raidla märkis ka, et valitsust tuleb kiita eelarvekärbete eest, kuigi vahepeal oli tunne, et valitsus on Toompealt laiali jooksnud ning kärbetega tegeleb nn krokodillide komisjon.

„Me vajame nihilismi valvekoera, kelleks võiks olla kodanikualgatuse organisatsioon, kes võitleb nende ilmingute vastu Eesti ühiskonnas,“ lausus Jüri Raidla.

Raidla sõnade kohaselt on Eesti probleemiks ka see, et me elame pidevas valimisteks valmistumise ajas. „Eesti peab pääsema sellest hallist tsoonist välja selleks, et lõppeks totaalne otsustamatus. Seetõttu on vaja kaaluda valimiste sünkroniseerimist,“ selgitas ta.

Riigi efektiivsuse tõstmist saab alustada Raidla sõnul lihtsatest sammudest, milleks on vaja muutusi riigi juhtimises. „Näiteks võiks Eesti loobuda maavanematest ja ka õiguskantslerist. Nad on oma aja ära elanud. Õiguskantsleri asemel vajame ombudsmani. Pärast euro tulekut muutub ka Eesti Panga roll,“ märkis Raidla.

Väga oluliseks peab Jüri Raidla ka peaministri rolli tugevdamist riigi arendustöö ja strateegilise juhtimise korraldamisel. Praegu on peaministril pigem valitsuse istungite juhataja roll, riik on aga killustunud ühendamata ja  isepäisteks vürsti- ja vasallriikideks.

„Peaminister peab saama pädevuse (riigi strateegilise arengu juhtimiseks) ja võimaluse selle realiseerimiseks innovatsiooni ja strateegia arendamiseks,“ ütles Raidla.

Sama teed on läinud Jaapan, Singapur ja teised innovatsiooni liiderriigid maailmas.

Arvukaid ettepanekuid ja mõtteid väljendasid ka järgnenud paneelis osalenud: akadeemik Jaak Aaviksoo, Praxise programmidirektor ja analüütik Annika Uudelepp, ettevõtja ja Kaubandus-Tööstuskoja juht Toomas Luman ja õigusfilosoof, TTÜ professor Ülle Madise.

Konverentsi "Eesti pärast Eurot", mida saab jälgida ka online´is www.kogu.ee, korraldavad Eesti Koostöö Kogu, Arengufond, Tööandjate Keskliit, Kaubandus-Tööstuskoda ja Suurettevõtete Assotsiatsioon. Selle üheks eesmärgiks on diskussiooni toetamine Eesti pikaajaliste arenguprioriteetide üle.