Soodustus kontsernist toob erisoodustuse tütarfirmale

Aktsionäri poolt oma raha eest korraldatud sünnipäevapidu äriühingu töötajatele on erisoodustus, aktsiaoptsioonidest rääkimata! Sellisele ja veelgi hullematele järeldustele võib jõuda lugedes planeeritavaid muudatusi tulumaksuseaduses.

Loogika on tegelikult lihtne ja tuleneb alljärgnevast tulumaksuseaduse eelnõu §48 lõike 6 sõnastusest:

„Tööandja tehtud erisoodustuseks loetakse ka need lõikes lõikes 4 nimetatud soodustused, mida tööandja annab lõikes 3 nimetatud isiku abikaasale, vanemale või lapsele, või mida annab tööandjaga seotud isik.“Täiendavalt olgu öeldud, et tööandjaga seotud isik on plaanitavate muudatuste järgselt iga isik, kellel on tööandjaga ühine majanduslik huvi või kui ühel on teise isiku üle valitsev mõju, sh näiteks juriidiline isik ja tema füüsilisest isikust aktsionär (vähemalt 10% osalus), samuti samasse kontserni kuuluvad äriühingud.

Muidugi võib argumenteerida, et näitena toodud aktsionäri poolt pakutava õhtusöögi puhul erisoodustust ei ole, kuna hüve ei ole rahaliselt hinnatav ja/või ei ole antud töötajale seoses töösuhtega. Samas, kui tegemist on gurmee-õhtusöögiga ning kutsutute valik selgelt ühe äriühingu keskastme ja tippjuhid, siis ei julgeks küll välistada, et maksuhaldur ei jõua järeldusele, et tegu on teatud töötajate premeerimisega nt seoses heade finantstulemustega (mille aktsionär on priske dividendina äriühingust välja võtnud).

Eelpool toodu on praeguses majanduse madalseisus ehk natuke otsitud näide, kuid laiemalt on tööandjatele siiski muutumas väga olulisteks küsimusteks:

- Millist rahaliselt hinnatavat hüve töötaja seotud isikutelt saab, kusjuures seotud isikute ring ei piirdu ainult kontserni ettevõtetega?

- Kuidas selle kohta kiirelt piisavat infot saada, kuna erisoodustuse deklareerimiskohustus on ju soodustuse tegemisele järgneva kuu 10-ndal kuupäeval?

Kuna erisoodustuse maksukohustuse tekkimise eelduseks ei ole kulu olemasolu Eesti tööandja raamatupidamisarvestuses, siis tuleb informatsioon  muul viisil teada saada. Tihti on isegi siirdehindade põhjendamiseks vajalikku informatsiooni kontserni välisriigi äriühingutelt raske kätte saada ja võib eeldada, et Eesti äriühingu töötajatele võimaldatud tasuta lõunate, linnaekskursioonide, teatripiletite ning muude soodustuste kohta info edastamisel eriti ei pingutata. Arvestades elatustaseme ja hindade erinevust riikide vahel võib karta, et selliste soodustuste väärtus on vahel üsna olulises summas.

Seaduseelnõu seletuskirjast võib aru saada, et muudatuse eesmärgiks on eelkõige aktsiaoptsioonide maksustamisele täpsemad reeglid kehtestada. Kui nii, siis võiks seda seaduses ka selgemalt välja öelda. Aktsiaoptsioonid on eeldatavalt küll suurima rahalise väärtusega, kuid mitte siiski levinuim või tavapäraseim hüve, mida tööandjaga seotud isikute poolt antakse. Ka aktsiaoptsioonide puhul on see problemaatiline säte, sest kui näiteks USA-s asuv kontserni emaettevõte annab väga suure väärtusega optsioone Eesti töötajatele, ei pruugi Eesti tööandjal olla rahalisi vahendeid erisoodustuselt maksude tasumiseks ning vajalikku teavet erisoodustuse maksustatava väärtuse ja maksustamise hetke määramiseks.

Kui eelnõu sellises sõnastuses ka vastu võetakse, siis on tööandjatel üks võimalus juurutada deklaratsioonivormid, millega kõik töötajad kinnitavad igakuuliselt soodustuste saamist või mittesaamist. Eelnevalt on muidugi vajalik ka läbi viia koolitus, kus selgitatakse töötajatele põhjalikult, kes on need isikud, kellelt saadud hüvesid tuleb meeles pidada ja hüve maksumus välja uurida.Seega tuleb tegeleda täiendava bürokraatiga, mis kindlasti Eesti töötajate tootlikkust ei suurenda.

Ettevõtlusblog E&Y

Autor: Lemmi Kann, Hedi Wahtramäe