Eesti madal maksukoormus on müüt, millesse ei usu ei Eesti ettevõtja ega investor, kirjutab advokaadibüroo Glikman & Partnerid partner ja vandeadvokaat Leon Glikman.
 PWC "Paying Taxes 2009 The Global Picture" ja "Doing Business Database" andmeil on Eesti maksukoormus 48,6%, millest moodustavad lõviosa tööjõumaksud (38,3%). Maailmamaastaabis on Eesti 122. kohal, see on häbiväärne. Meie tööjõumaksud ületavad Saksamaa, Soome, Norra, Taani ja Hollandi omi ning on üle kolme korra kõrgemad kui Inglismaal või Iirimaal.
Tööjõu ülemaksustamine on viinud selleni, et Eesti üleüldine maksutase on OECD Taxing Wages 2008/9 andmeil oluliselt suurem kui selle arenenud tööstusriikide organisatsiooni liikmete keskmine.
Ametnike kabinetivaikuses sündinud ja majandusteooria algeid narriv dividendide ja töötasu eristamise juhend kätkeb endas kava sotsiaalmaksustada ka omanikutulu. Parlamentaarset korda trotsival üllitisel puudub põhiseaduslik alus, kuna maksud sätestatakse avaldatud seadusega.
Arvestades riigi kasuks rügamise ulatust ja elu jooksul vastu saadud närba avalikku teenust, samuti üksnes meile omaseid kulusid, näiteks aukudes lagunenud auto remondile, pöörastele riigilõivudele ning parkimistasudele, on see kehv jootraha.
Kuigi selle tubli maksumaksja palgalt on sotsiaalmaksu makstud absoluutarvudes umbes sama palju kui keskmise Euroopa töölise omalt, pole pension võrreldav, samuti ei näe meie maksumaksja silmad näiteks korralikke autoteid ega muid iseendastmõistetavaid avalikke hüvesid. Arvestades kohaliku meesmaksumaksja eeldatavat eluiga, oleks selle pisiboonuse nautimine ka lühiajaline.
Lisaks üldisele sotsiaalmaksu määra vähendamisele on vaja kehtestada mehhanism, mis võimaldaks igaühel luua oma pensionifondi ja saada selle arvelt maksuvabastusi, loobudes soovi korral osast riigipoolsest abist.
Niiviisi toetaks riik sõltumatute ja enda eest vastutavate inimeste ühiskonna loomist. Sotsiaalsüsteemi eesmärk peaks olema inimese piisav kindlustamine ja vanaduspõlves ühiskonnale jalgu jäämise vältimine, mitte aga võrdsustamine ning niigi napiks jäänud tegijate rõhumine.
Poliitikute lühinägelik huvi meeldida iga hinna eest just vähem tegusale ja hooldusriigist unistavale valijale ei raja teed masust väljumiseks.
Autor: Lemmi Kann, Leon Glikman

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele