6. november 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arvamus: Dividend tõstab usaldust

Tänase Äripäeva kaante vahel olev järjekorras viies dividendide TOP näitab ärimeeste rahakoti seisu tõenäoliselt paremini kui kunagi varem. Ettevõtjad, kes suudavad keset masu endale dividende maksta ja selle pealt tulumaksu tasuda, peaks olema korralikult pungil rahakotiga, et kriis edukalt üle elada.

Dividendide TOPi võitjale kuuluv firma on rahast nii pungil, et suudaks ainüksi pangast teenitavast intressitulust 54 töötajale palka maksta. Samas tuleb siiski möönda, et keskmise ettevõtja jaoks on sel aastal olnud dividendide väljavõtmine kõvasti suurem luksus kui viimased buumiaastad ning keskmised dividendimaksete suurused jäävad 2005-2006. a tasemele.

Kui maksuameti andmeil maksid ettevõtted dividendidena nii 2008. kui ka 2007. aastal välja umbkaudu 12 miljardit krooni, siis selle aasta üheksa kuuga on omanikutuluna välja võetud 8,1 miljardit. Tõenäoliselt aasta viimases veerandis lisandub siia otsa veel üht koma teist, kuna euro nimel lüpstakse rahakaid riigifirmasid niipalju kui võimalik. Kuid selline omanikutulu väljamaksmine pole jätkusuutlik ja järgmisel aastal võib siin oodata olulist tagasiminekut.

Telekomilt Eesti ajaloo suurim dividendimaks

Erakorralised dividendid mõjutavad sel aastal kogu dividendipotti väga palju.

Dividendimaksjate suurkolmikult Eesti Energia, RMK ja Tallinna Sadam liigub või on juba liikunud riigi eelarvesse kokku 2,46 miljardit krooni. Siia lisanduvad erakorraliselt suurte maksetega veel ka Tallinna Lennujaam ja Eesti Loto. Tallinna suurosalusega ja tõenäoliselt kõige suurema kasumlikkusega veefirma Tallinna Vesi võtab välja 230 miljonit krooni.

Pilti moonutab sel aastal veel ka tugevalt TeliaSonera, kes Eesti Telekomi suure ülevõtmishuvi tõttu pani telekomifirma suuri dividende maksma.

Eesti Telekomi aktsionäridele maksti sel aastal koos erakorraliste dividendidega välja tervelt 2,41 miljardit krooni, mis on konkurentsitult Eesti korporatiivajaloo suurim dividendide väljamaksmine. Samas peab arvestama, et TeliaSonera enda kaukasse kukkus siit ligi poolteist miljardit krooni.

Suured dividendimaksjad ei pruugi olla väga varakad

Võrdlusena võiks tuua, et maailmas on ühe aasta jooksul kõige enam investoritele raha välja jaganud tarkvarafirma Microsoft, mis maksis 2004. aastal välja suure osa oma aastate jooksul tekkinud reservidest (32 miljardit dollarit).

See aasta võib julgelt öelda, et cash is king (ehk sularaha on ettevõtjate seas kuningas). Tõenäoliselt sellest juhituna soovitas tänavu Äripäeva rikaste TOPi võitja Riverito (endise nimega Merko Grupp) suuromanik Toomas Annus Äripäeval ettevõtjate rikkust hinnata vaba raha, aga mitte varade baasil. Dividendide TOPi näol on tegelikult see soov täidetud, kuna aastate jooksul üles hinnatud kinnisvarast on dividendide maksmiseks vajalikku raha võimatu välja pigistada. Omanikutulu maksmine on nõudnud aga alati ettevõtjalt majandustegevust ja head rentaablust.

Seetõttu on dividendide TOPs palju Eesti ettevõtjad, kes ei mahtunud sel aastal rikaste TOP viiesajasse. Esimesena leiab 28. kohalt kolme erakliinikut omava Andrei Sõritsa, kes endale selleks aastaks 11 miljonit krooni dividende määras. Samuti on pingereas ka palju advokaate, kes on harjunud suurema osa kasumist kohe aasta lõpus dividendide näol välja võtma.

Dividendi-TOPi võitja konto rahast pungil

Tulles korra tagasi Toomas Annuse juurde tuleb siiski tõdeda, et ka ta enda metoodikat rakendades figureeriks ta Eesti esirikkurite troonil. Dividendimiljonäride hulgas on ta olnud igal aastal väga kõrgel kohal (sel aastal 32,6 miljoni krooniga neljas) ning lisaks annab ka miljardkroonise rahavaruga (ehitus)firmat Eestis teist otsida.

Omaette klass on muidugi aga tänavuse dividenditopi võitjale Gerhard Eberlele kuuluv tekstiiltoodete valmistaja Pakpoord, mille kontol oli eelmisel aastal likviidseid vahendeid 146,1 miljoni krooni ehk enam kui 60 protsenti varade mahust. Eestis tegutsev ja elav saksa ärimees on kirjutanud endale aruandesse, et võib sel aastal dividendidena välja võtta koguni 112,5 miljonit krooni.

Eberlele kuuluv firma oli niivõrd likviidne, et ta suudab sisuliselt pangast teenitavast intressitulust oma 54 töötajale palka maksta.

Vähemalt kümne miljoni krooni maksjaid on tänases edetabelis kolmkümmend kuus ja tabeli alumiste kohtade hõivamiseks pidi dividenditulu ulatuma nelja miljonini.

Ehkki dividendide maksmine näitab, et ettevõtja ei oska vaba raha ei enam kõrge rentaablusega tööle panna, on omanikutulu väljamaksmine ka usalduse märgiks, kuna sellega kaasneb ka märkimisväärne tulumaksukohustus. On ju võimalik kasumit firmast välja viia ka laenude, aktsiakapitali vähendamise või veel mõnda kavalamat teed pidi.

Ettevõtjad võtavad välja vaid viiendiku kasumist

Siiani on näidanud ettevõtjad kiiret kasvu ja laienenud ning võtnud välja vaid viiendiku teenitud kasumist. Viimase viie aasta jooksul Eestis teenitud 235 miljardi kroonisest kasumist ettevõtjad välja võtnud vaid 43 miljardit krooni.

Kõige võimsaks dividendimaksmisest kõrvalehiilijaks võib pidada Swedbanki, kelle jaotamata kasumi suuruseks oli 2008. aasta lõpus üle 31 miljardi krooni. Kuid eks laenubuum on nõudnud pidevalt lisafinantseerimist ja dividendide väljavõtmisest pole saanud juttugi olla.

Prognoosin, et keskpikas perspektiivis muutub dividendide väljavõtmine ettevõtjate hulgas senisest populaarsemaks. Tõenäoliselt õpetab praegune masu, et ettevõtte eesmärk on lisaks omanikule kasumi teenimisele see ka välja maksta ja ära tarbida.

Autor: Lemmi Kann, Raivo Sormunen

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700