Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Käibemaksumäära tõstmise mõju leevendamisest: seadus on, korda pole
Kuigi 1. juulil 2009 jõustunud käibemaksumäära tõstmise lühikesest etteteatamisajast tuleneva mõju leevendamiseks on olemas seadus, pole senini kehtestatud korda kulutuste kompenseerimiseks, kirjutab advokaadibüroo Tark&Co vandeadvokaat Margi Lahevee Äripäeva käsiraamatute õigussarja uudiskirjas.
Riigikogu võttis 1. septembril 2009 peetud erakorralisel istungjärgul vastu riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seadustemuutmise seaduse rakendamise seaduse. Selle eesmärk on leevendada ettevõtjatele 1. juulil 2009 jõustunud käibemaksumäära tõstmise lühikesest etteteatamisajast tulenevat mõju. Seadus jõustus 16. septembril 2009. aastal.
Seadusega pikendati ühe kuu võrra, see tähendab kuni 30. septembrini 2009 üleminekuperioodi, mis on ette nähtud müügisaali hinnasiltide uuendamiseks ja käibedeklaratsioonide esitamiseks. Teisisõnu oli kuni 30. septembrini lubatud võtta kauba eest käibemaksu tõusu võrra kõrgemat hinda, kui oli tegelikult hinnasildil kirjas.
Alates 1. oktoobrist peab kõikide kaupade märgistus vastama kauba tegelikule hinnale. Samuti võimaldas seadus esitada juulikuu käibedek-laratsioone hilinemisega kuni 30. septembrini ning vabastas selliselt toiminud isikud seaduses sätestatud sunniraha kohustusest, välistades ühtlasi nende tegevuse tõlgendamise maksuhalduri tegevuse takistamisena.
Kui nimetatud regulatsioon rakendus tagasiulatuvalt alates 2009. aasta 1. juulist ja on 1. oktoobriks juba paljuski oma olulisuse kaotanud, siis järgnevad sätted jäävad jõusse ka pärast septembri lõppu ning on pigem suunatud tulevikku.
Nimelt võimaldab seadus tõsta enne 1. juulit sõlmitud kestvuslepingute puhul ühepoolselt hinda kuni 1,7 protsendi võrra, kui lepingupooled ei olnud enne seaduse jõustumist (16. septembril 2009) teisiti kokku leppinud või kui kestvuslepinguga hõlmatud asja või teenuse müüja ei olnud enne nimetatudkuupäeva teatanud lõpphinna muutmata jätmisest.
Lisaks anti seadusega tööandjatele õigus kuni 31. oktoobrini 2009 taotleda käibemaksumäära tõstmise tõttu tekkinud täiendavate tööjõukulude hüvitamist. Nimetatud õigust saab tööandja kasutada juhul, kui suudab tõendada, et täiendavad kulutused olid vältimatult vajalikud muutunud käibemaksumäära
õigeaegseks rakendamiseks ning oleksid jäänud tegemata, kui käibemaksu-määra tõusu sätestanud seaduse Riigi Teatajas avaldamise ja jõustumise vahele oleks jäänud pikem ajavahemik.
Ehkki seadus annab rahandusministrile volituse kulutuste kompenseerimise täpsema korra kehtestamiseks, ei ole seda praeguseks hetkeks veel tehtud.
Autor: Lemmi Kann, Margit Lahevee
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Lisatud ka raamatupidamise tarkvarafirmade Palga TOP. Kristjan Hiiemaa: “Tarkvasektoris on pidu läbi"
5
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Lisatud ka raamatupidamise tarkvarafirmade Palga TOP. Kristjan Hiiemaa: “Tarkvasektoris on pidu läbi"
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele