• 28.08.09, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Keskmine väljamakse töötajale vähenes aastaga 10%

Tänavu oli keskmine brutoväljamakse töötaja kohta 11 186 krooni, eelmise aasta teises kvartalis oli summa suuruseks aga 12 374 krooni kuus, teatas maksu- ja tolliamet.
Käesoleva aasta teises kvartalis töötajaile tehtud väljamaksete summa oli kokku ligi 19,6 miljardit krooni, seda maksti 548 080 isikule. Keskmine brutoväljamakse töötaja kohta oli seega 11 899 krooni kuus. Mediaanväljamakse oli samas 9304 krooni kuus – see tähistab summat, millest suuremaid ning madalamaid väljamakseid oli võrdselt.
Esimeses kvartalis tehtud väljamaksete summa oli ligi 19 miljardit krooni ja seda maksti 564 542 isikule. Keskmine brutoväljamakse töötaja kohta oli 11 186 krooni ning mediaanväljamakse 8790 krooni kuus.
Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga on keskmine väljamakse töötaja kohta vähenenud, toona oli see 12 374 krooni kuus. Mullu tehti aprillis, mais ja juunis väljamakseid kokku 614 626 isikule ning väljamaksete summa oli kokku ligi 23 miljardit krooni. Mediaanväljamakse oli eelmise aasta teises kvartalis 9897 krooni kuus.
Maksu- ja tolliameti (MTA) kvartaalsete väljamaksete statistikas sisalduvad palk ja muud tulumaksuga maksustatavad tulud, mida tööandjad deklareerivad tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01, selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.
MTA rõhutas, et nende ja statistikaameti (SA) andmeid ei saa omavahel võrrelda.
Peamised metoodika erinevused:
1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loovustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, mil see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga.
Lisaks võtab MTA arvesse kõik isikud, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on isikule tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinud isik on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas üks kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA isikute arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele