Viimastel kuudel on ilmnenud järjest rohkem märke majanduskasvu taastumisest, seisab tänases Eesti Panga majandusprognoosis.
Eelmise aasta sügisel lahvatanud üleilmse kriisi järel on Eesti majandus keskpanga teatel kohanenud uute oludega kiiresti. Jätkuvalt on paranenud ka erinevad majanduse haavatavust iseloomustavad näitajad. Kui Eesti suudab täita kõik Maastrichti kriteeriumid, et võtta euro kasutusele 2011. aastal, siis on loodud head eeldused majanduse uueks kasvutsükliks, teatas Eesti Pank.
Eesti majanduslangus hakkas teises kvartalis aeglustuma ja majanduse areng oli aasta esimesel poolel Eesti Panga kevadprognoosiga üldjoontes kooskõlas. Nõudlus oli nii Euroopas kui ka mujal maailmas esimesel poolaastal mõnevõrra nõrgem kevadprognoosi koostamise ajal eeldatust. Viimastel kuudel on aga ilmnenud järjest rohkem märke majanduskasvu taastumisest, kinnitas Eesti Pank.
Eesti ekspordinäitajad on viimastel kuudel samuti mõnevõrra paranenud, mis lubab arvata, et koos välisnõudluse taastumisega hakkab suurenema ka Eesti eksport. Eesti Panga kevadprognoosi põhistsenaariumi paikapidamiseks peab majanduskeskkond aasta teisel poolel välisnõudluse toel mõnevõrra paranema. Samas ei ole välistatud prognoosi riskistsenaariumi realiseerumine juhul, kui nõudlus välisturgudel ja investorite usaldus ei suurene.
Keskpanga teatel viitavad kõik peamised majandusnäitajad sellele, et Eesti majandus on uue olukorraga kiirelt kohanenud. Tarbijahinnad on alates möödunud aasta lõpust alanenud ning teises kvartalis oli tarbijakorv 0,3 protsenti odavam kui aasta tagasi. Suured muutused on toimunud ka tööturul, kus kohandumine leiab aset nii hõive kui ka palkade kaudu, aidates ettevõtetel kulusid kontrolli all hoida. Jooksevkonto oli esimesel poolaastal ülejäägis, ulatudes 2%ni sama perioodi SKP suhtes, mis osutab riskide vähenemisele.
Pankade viivislaenude mahu kasv on viimastel kuudel aeglustunud, ent nii nagu esimesel poolaastal, kujuneb ka aasta teises pooles pangandussektori tegevus tervikuna kahjumlikuks, märkis Eesti Pank. Rahvusvahelistel rahaturgudel valitsevate intressimäärade ja riskihinnangute juures ning Eesti majanduse hetkeseisu arvestades on selline tulem ootuspärane. Praeguses keerulises majanduskeskkonnas pakuvad Eestis tegutsevatele pankadele tuge varasematel perioodidel loodud suured kapitali- ja likviidsuspuhvrid ning kuulumine tugevatesse Euroopa finantskontsernidesse.
Eestil on vaja tagada eelarvepoliitika pikaajaline jätkusuutlikkus ning selle abil taastada võimalikult kiiresti investorite usaldus. Seetõttu on valitsus võtnud põhjendatult eesmärgiks hoida koondeelarve puudujääk käesoleval ja järgmisel aastal 3% tasemel SKP suhtes. Valitsussektori eelarve puudujääk on viimased kolm kvartalit järjest olnud Eesti jaoks harvanähtavalt suur. Varem kogutud reservide kasutuselevõtt on küll majanduslanguse sügavust vähendanud, kuid majanduse kasvuvõime taastamiseks peab eelarvepuudujääki vähendama, seisab Eesti Panga majandusprognoosis.
Seotud lood
Raamatupidajate töö on paratamatult seotud ka keeruliste võlgnike ja võlgadega. Paraku on võlgnikega tegelemine sageli aeganõudev ja stressirohke, sest tuleb saata meeldetuletusi ja tegeleda ka vaidlustega.
Infopanga võlaregistril on nüüd olemas tõhus lahendus, mis säästab raamatupidajate aega ja ka närve.
Enimloetud
1
Enim on maksuvõlglasi aastaga juurde tulnud hulgi- ja jaekaubanduses.
Viimased uudised
Enim on maksuvõlglasi aastaga juurde tulnud hulgi- ja jaekaubanduses.
Hetkel kuum
Enim on maksuvõlglasi aastaga juurde tulnud hulgi- ja jaekaubanduses.
Tagasi Raamatupidaja esilehele