Pisifirmade aruandluse kaotus euroliidus arutlusel

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juht Siim Raie ütles, et ettevõtete aruandlus- ja auditeerimiskohustust võiks leevendada, kuid firmade läbipaistvust ja usaldusväärsust ei tohi ohtu seada. "Arvestades direktiivi muudatuses toodud kriteeriume, tuleks Eesti puhul kindlasti arvestada meie ettevõtete üleüldise suurusega," sõnas Raie.

"Aruandluse küsimusi tuleb vaadata kompleksselt ka muude ettevõtjate halduskoormust puudutavaga. Arvestades, et riigikogu menetluses on praegu ka uue audiitortegevuse seaduse eelnõu, oleme analüüsimas ja kogumas andmeid teistes riikides kehtiva aruannete auditeerimiskohustusega," märkis Raie.

Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Kurmet Ojamaa sõnul on siiski tegemist alles Euroopa Komisjoni ettepanekuga, mida praegu arutatakse nõukogus. Viimased pool aastat pole ettepaneku arutelu oluliselt edasi liikunud. Ta juhtis samas tähelepanu sellele, et ettepanekuga antaks liikmesriigile õigus, mitte kohustus, osa ettevõtjatest aruandluskohusest vabastada.

Ministeerium: kasu väike

Ojamaa sõnul pole muudatusest tulenev halduskoormuse langus ilmselt kuigi suur, kuna aastaaruandest loobumisel tuleks leida alternatiivid info edastamiseks statistikaametile või maksu- ja tolliametile. "See tähendaks praegu toimiva süsteemi lõhkumist ja uue ülesehitamist, mis pole väga otstarbekas," kommenteeris ta.

"Aruannet esitamata kaoks avalikkusel ka järelevalveline hoob kontrollimaks, kas ettevõtjale laieneb nimetatud kohustus või mitte. Ka see järelevalvemehhanism vajaks sellisel juhul loomist," selgitas Ojamaa. "Seetõttu pooldame lahendusi, mis jätaks praeguse süsteemi toimima, kuid vähendaks sisulist halduskoormust."

Krediidiinfo asedirektor Alar Jäger ütles, et majandusaasta aruannete vabatahtlikkus teeb ettevõtluslaenu kallimaks, kuna väikefirmadel tuleb ennast nullist tõestada, ning suurendab varimajandust.

"Riiklike registrite tööpõhimõtted on Eestis pikka aega lähtunud ettevõtlusega seotud info läbipaistvuse printsiibist. Seega tooks nimetatud muudatus endaga kaasa üsna põhimõttelise muutuse. Kõige suurem negatiivne mõju oleks ilmselt väikeettevõtetele, kelle usaldamine on põhinenud seni just avaliku info kasutamisel," põhjendas Jäger.

Ta leidis, et positiivse poole pealt muutub suuremaks eraisikute privaatsus, sest paljud ettevõtted on asutatud selleks, et hallata varasid.

Kontrollimatuse oht

Võlgade sissenõudja Lauri Vitsut ütles, et Euroopa Komisjoni aruandevabastuse algatuse heakskiitmisel muutub suur osa Eesti ettevõtlusest kontrollimatuks nagu mittetulundussektor.

"Majandusaasta aruande esitamise kohustust ei ole ilmselt vaja ettevõtetel, millel puudub oluline käive, näiteks pudi-padi müüjatel ja kila-kola vahendajatel," ütles Vitsut. "Kriteeriumiks peab siin olema kindlasti majanduskäive, mitte õiguslik staatus (äriühingud ja kolmas sektor, nn mittetulundustegevus). Muidu jõuame otsaga sinna, kus meil puudub igasugune ülevaade kogu mittetulundussektorist. Praeguse majanduslanguse ajal on mittetulundussektori esindajad tänu Euroopa Liidu toetusprogrammidele olulised askeldajad oma raha kulutamisel."

Aruanne pole keeruline

OÜ Haus Galerii omanik ja juht Piia Ausman ütles, et on majandusaruannete suhtes konservatiivne - need peaks jääma. "Eks igasugune aruannete vähendamine muudab elu lihtsamaks, aga kui raamatupidamine on juba rutiin ning korras, pole majandusaasta aruannet teha kuigi keeruline," rääkis Ausman. "See on distsiplineeriv ja mida rohkem distsiplineerivaid kohustusi, seda parem."

Ausman märkis: "Kui kedagi vabastada, siis tõesti väga väikesi ettevõtteid ja näiteks väikesi perefirmasid, mitte et see puudutaks 60% Eesti ettevõtetest, aga kuskil 10-20%. Ma olen selles mõttes konservatiivne."

Mobiiltelefonide remondiga tegeleva OÜ Sevarta kaasomanik Rein Zibbo ütles samas, et nii tema kui ka tema äripartner Vello Nakstöm pooldavad majandusaruannete vabatahtlikuks muutmist. "Meie seisukoht: igatahes muudatuse poolt. See oleks väga hea uudis raamatupidajale," sõnas Zibbo.

Kommentaarid

Olavi Kärsna, ettevõtluskonsultant

Lõpuks on ka Euroopa hakanud midagi ette võtma sellega, et väikestele on kõik suhteliselt kallim kui suurtele. Selle külje pealt on algatus hea, oleks ainult võinud tulla palju varem. USA, kellele Euroopa kangesti järele jõuda tahab, on selle ammu ära tabanud.

Komisjoni tekstist on näha, et majandusaasta aruandeid peavad komisjoni arvates Euroopas koostama ainult äriühingud. Meie raamatupidamise seaduse kohaselt peavad aga aastaaruande koostama ka need FIEd, kes peavad tekkepõhist raamatupidamist. Nii et oleme olnud jälle euroopalikumad kui Euroopa ise.

Meie seadused ei kohusta FIEsid küll aastaaruannet esitama, aga paljud eurotoetused on Eestis olnud seotud kohustusega pidada tekkepõhist raamatupidamist. Paljud senised toetuste korrad tuleb ümber teha, kui ka väikesed äriühingud aastaaruannet koostama ei pea.

Ma ei oska arvata, kui aktuaalne on aastaaruande avalikkus pisiettevõtetest äripartnerite kohta informatsiooni saamiseks. Võimaliku pankroti poolt vaadates on aga kohustus aastaaruanne teatud kuupäevaks kokku panna oluline. Hiljemalt siis peab juhatusel äriühingu majanduslik olukord selgeks saama.

Tarmo Sild, vandeadvokaat

Komisjoni mõttekäik on, et majandusaasta aruanne koormab väikest ettevõtjat, makstes temale rahaliselt ja ajaliselt rohkem, kui see on väärt nende jaoks, kes seda aruannet loeksid. Vastuargumendiks aruandlusnõude kaotamisele on, et siis ei saa võlausaldajad või potentsiaalsed äripartnerid lihtsasti kontrollida ettevõtja tausta ja majanduslikku tugevust.

Eesti praktikas on täheldatav, et majandusaasta aruanne ei ole sisult informatiivne ning seda võib ära kasutada ka desinformatsiooniks või avalikkusega naljatamiseks. Teiselt poolt on aruanne osutunud sobivaks rahatrükimasinana, näidates tulude real virtuaalnõudeid või vara ümberhindlusi ning sellele vastavalt ka virtuaalkasumit, mis sobis kuni masuni absoluutselt kõikideks sahkerdusteks laenu saamisel või ettevõtte väärtuse hindamisel.

TAUST

Raamatupidamisdirektiivi eelnõu järgi vabastatakse aruandekohustusest ettevõtted, kus on kuni 10 töötajat 500 000 euro (7,82 mln kr) suurune bilansimaht 1 miljoni euro (15,64 mln kr) suurunee netokäive

Loe lisaks: Juhtkiri: Aastaaruanded on meie sõbrad

NB! Armas lugeja, mida arvad Sina - kas pisifirmade aruandlus peaks kaduma?  [email protected] kuni 31.augustini.

Saada oma arvamus e-posti aadressile