Rahandusministeeriumi andmetel puudutaks Euroopa Komisjoni algatatud aruandevabastus vähemalt 60% Eesti ettevõtetest ja selle ülevõtul tekiks korralik kaos.
Ministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Kurmet Ojamaa sõnul on siiski tegemist alles Euroopa Komisjoni ettepanekuga, mida praegu arutatakse nõukogus. Viimased pool aastat pole ettepaneku arutelu oluliselt edasi liikunud. Ta juhtis samas tähelepanu sellele, et ettepanekuga antaks liikmesriigile õigus, mitte kohustus, osa ettevõtjatest aruandluskohusest vabastada.
Ojamaa ütles, et muudatusest tulenev halduskoormuse langus pole ilmselt kuigi suur, kuna aastaaruandest loobumisel tuleks leida alternatiivid info edastamiseks statistikaametile või maksu- ja tolliametile. "See tähendaks täna toimiva süsteemi lõhkumist ja uue ülesehitamist, mis pole väga otstarbekas," kommenteeris ta.
"Aruannet esitamata kaoks avalikkusel ka järelevalveline hoob kontrollimaks, kas ettevõtjale laieneb nimetatud kohustus või mitte. Ka see järelevalvemehhanism vajaks sellisel juhul loomist," selgitas Ojamaa. "Seetõttu pooldame lahendusi, mis jätaks tänase süsteemi toimima, kuid vähendaks sisulist halduskoormust."
Ojamaa lisas, et majandusaasta aruanded on tänases Eesti õigusruumis peamiseks kanaliks informeerimaks avalikkust oma majandustegevuse tulemusest. Selle kanali sulgemine vähendaks majanduskeskkonna läbipaistvust ja kasvataks usaldamatust.
"Usaldamatuse kasvades suureneksid riskid. See omakorda tooks kaasa kapitalile ligipääsu halvenemise koos kapitali kallinemisega. Tegemist oleks trendidega, mis ei toetaks kuidagi majanduslikku aktiivsust," kirjeldas Ojamaa tagajärgi.
Rahandusministeerium loodab vähendada halduskoormust nii, et säiliks senine aruandluskorraldus. Seda oleks võimalik teha näiteks üleminekuga tekkepõhiselt raamatupidamiselt kassapõhisele ja kasutades majandusaruande esitamiseks kaasaegseid infotehnoloogilisi lahendusi.
Riigikogus on hetkel menetluses raamatupidamise seaduse muutmise
eelnõu, millega luuakse eeldused majandusaasta aruande elektrooniliseks esitamiseks. Tegemist on justiits- ja rahandusministeeriumi ühise algatusega, millega vähendatakse nii aruande esitajate kui ka töötlejate halduskoormust.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.