Ussiliim parandab katkiseid luid

Stewart ja tema kolleegid leidsid, et uss kasutab liimi tahenemiseks muutusi pH tasemes. Ussi sees, kus pH on madal, on liim vedel. Kõrgema pH-ga mereveega kokku puutudes liim aeglaselt taheneb. Teadlased suutsid välja töötada ussi liimi sünteetilise versiooni – polüakrülaatliimi, mis on ussi liimile sarnaste omadustega, kuid kaks korda tugevam. Rakukultuuris tehtud katsed ei näidanud toksilisust, esialgsed katsetused rottidega kinnitavad seda ning ei näita ka tugevat immuunreaktsiooni.

Kuigi ka praegu on olemas meditsiinis kasutatavaid liime, kipuvad need tekitama tugevat põletikulist reaktsiooni. Hädasti on vaja liimi, millega saaks kinnitada väikseid luutükke põletikuohuta. Kuna uut liimi saab kinnitada ka märgadele pindadele, on kirurgidel sellega lihtsam töötada.

Stewart ja tema kolleegid usuvad, et uut liimi saaks kasutada koos praegu kasutatavate traatide, nõelte ja plaatidega – suuremaid tükke hoitaks koos tavapäraste vahenditega, väiksemad aga kleebitaks tagasi. Näopiirkonnas asetsevate vigastuste korral oleks võimalik liimi süstida ning nii vältida suuremaid operatsioone.

Lisaks luude kooshoidmisele saaks uut liimi kasutada ka muudes märgades keskkondades – näiteks hammaste parandamises või laevadesse tekkinud pragude kokkuliimimisel. Siiski on tegemist veel esialgsete tulemustega ning teadlastel seisab ees veel palju tööd.

„Liim võib veres käitud hoopis teistmoodi kui merevees,“ ütles meditsiiniteadlane Jeffrey Karp. Kuid ta usub, et tegemist on hea ideega. „Tegemist on väga huvitava ja uudse lähenemisega, kui uue liimi valmistamisel võetakse appi mereuss,“ ütles ta. „Evolutsioon oskab kõige paremini probleeme lahendada. Sellega ei saa võistelda mitte keegi.“

Loe veel Novaator uudiseid