Varalise vastutuse ülempiir - teha uus materiaalse vastutuse leping

TLS § 75 lg 2 p 5 sätestab, et varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. Mõistliku hüvitise arvutamisel tuleb kindlasti arvestada:

- kokkulepitud vastutuse rahalist ülempiiri;- millise vara eest töötaja vastutust kannab;- millised on tema võimalused selle säilimise tagamiseks (kas ligipääs varale on ainult sellel töötajal või enamatel töötajatel);- milline on töötaja positsioon ja sellest tulenev vastutus, töötaja otsustuspädevuse ulatus jne.

Milline täpselt on mõistlik hüvitis, tuleb hinnata iga konkreetse üksikjuhtumi puhul ning täpsemad kriteeriumid paneb paika alles kohtupraktika.

Kui töölepingus sisalduva varalise vastutuse kokkuleppe puhul on selle kehtivuse eeltingimused täidetud, siis eraldi lepingut iseenesest sõlmima ei pea. Vastavad eeltingimused tulenevad TLS § 75 lg 2. Nendeks on:

(i) kokkulepe peab olema kirjalik ehk nii töötaja kui ka tööandja poolt allkirjastatud;

(ii) kokkulepe on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud;

(iii) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil;

(iv) kokkuleppes on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;

(v) töötajale makstakse vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.

Täieliku materiaalse vastutuse lepingud uue seaduse jõustumisest alates enam ei kehti. Kui on vajadus, et töötaja vastutaks talle tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest sõltumata oma süüst, siis tuleb sellise töötajaga sõlmida kirjalik varalise vastutuse kokkulepe, mille kehtimiseks peavad olema täidetud ülalloetletud 5 eeldust. Tavapäraselt vastutab töötaja aga kahju tekitamise eest juhul, kui ta on selle tekkimises süüdi. Kahju hüvitamise ulatus sõltub aga sellest, kas töötaja poolne rikkumine oli tahtlik või toime pandud hooletuse tõttu. Tahtliku rikkumise puhul vastutab töötaja kogu tööandjale tekitatud kahju eest, kuid hooletuse puhul arvestatakse kahju hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisel erinevaid asjaolusid. Erinevalt kehtinud korrast, ei ole kahju sissenõudmisele enam kehtestatud piirmäära.

Autor: Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN