MTA: sagenenud on sularaha müügitšekkide kuritarvitused

Skeem toimib nii, et töötajad – sageli müügikohtade klienditeenindajad ning müügiesindajad –, väljastavad tasu eest fiktiivseid kordusarveid ehk dublikaate. Samuti kasutatakse ära sularahatšekke, mida kliendid pole soovinud endale saada. Sellisel moel saadud kuludokumendid müüakse töötajate poolt edasi arvevabrikutega seotud isikutele, kes nendelt omakorda riigilt käibemaksu tagasi küsivad.

Maksu- ja tolliametile teadaolevatel juhtudel pole tasu müüdud arvete eest olnud suur – näiteks tuhande krooni väärtuses sularahatšekkide eest tuleb klienditeenindajale tasuda sularahas 30-50 krooni.

Enamikel juhtudel ei pruugi ettevõtte juhtkond ja omanikud sellisest töötajate lisateenistusest teadlikud olla, arvab ameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe. "Head meelt teeb, et müügiettevõtted, kes on oma töötajate sellisest omaalgatuslikust ärist teada saanud, on sellesse tõsiselt suhtunud ning oma müügiprotsesside kontrollimeetmeid tugevdanud," ütles ta.

Selline omavoliline arvevabriku teenuse osutamine on levinud ka suurtes ja tuntud jaemüügiga tegelevates ettevõtetes. "Lisaks varem domineerinud ehituskaupade jaemüügile, on taolised juhtumid sagenenud ka kütuse- ning autokaupade müügiettevõtetes. Näiteks tuvastas maksuhaldur hiljuti ühes kaubatranspordi firmas kütuse libatšekke 800 000 krooni eest. Kõik arved pärinesid ühe suure kütuse jaemüügiga tegeleva tanklaketi ühest konkreetsest tanklast," lisas Veermäe.

 

Kordusmüügiarveid saab kasutada vaid siis, kui kassasüsteem võimaldab dublikaati väljastada, ilma, et arvele selle kohta märge jääks. Selleks, et välistada skeemi kasutamist ning vältida ebameeldivuste tekkimist, soovitab maksuhaldur jaemüügiettevõtetel üle vaadata oma müügiprotsesside sisekontrollimeetmed, teatas MTA.