Edgar Savisaar: töötud rahalise riskita ettevõtjaks

Sisuliselt vajab Eesti majanduskeskkond Savisaare sõnul osaühingu laadset ettevõtlusvormi, millel ei ole nõutud minimaalset osakapitali, või selleks minimaalseks kapitaliks on üks kroon, ja mille alusel tegutsedes saab erinevalt FIEst äritegevust arendada ilma isikliku piiramatu vastutuseta. Sellise äriühingu asutamine peab olema täielikult tasuta – ka ilma väikseimate riigilõivudeta, lisas ta.

"Kui Eestis välja pakkuda selline minimaalse riski ja tasuta ettevõtluse arendamise vorm, alles siis võivad suur hulk muidu ärahirmutatud ja majanduse hammasrataste vahele sattunud töötuid suuremal määral ettevõtlusesse siseneda. Kui sellele lisada ka inimesi motiveeriv ja suunav riigipoolne tasuta koolituspakett, siis võime tõesti näha töötute poolt asutatavate ettevõtete arvu kasvu," kirjutas Savisaar.

"Täna toimiva tööturu teenuste süsteemi peamine viga seisneb selles, et inimesi küll koolitatakse ja nõustatakse, kuid tegelikult ei taga see ettevõtluse massilist teket ja seega töötutele alternatiivsete rakendusvariantide loomist. Inimesed võivad käia erinevatel koolitustel ja nõustamistel ning olla täis entusiasmi, kuid praktikas ei jõuta millegipärast ikkagi piisavalt ettevõtlusesse," selgitas ta.

Linnapea sõnul võib küll väita, et Eestis on tööturuteenuste hulgas olemas 70 000 kroonine ettevõtluse alustamise toetuse võimalus ja sellest saab osaühingu asutamisega kaasnevad kulud katta. "Praktikasse tulles peaks meie eesmärgiks olema vähemalt see, et pooled meie tänasest 100 000 töötust alustaksid ettevõtlusega. See on 50 000 uut ettevõtet ja ettevõtjat. Kui kõik need inimesed sooviksid ja saaksid startida ainuüksi ettevõtluse alustamise toetuse najal, siis tähendaks see riigile kulu 3,5 miljardit krooni," kirjutas Savisaar. Sellist raha pole eelarvekriisi tingimustes Eestil kusagilt võtta, lisas ta.

Oma arvamusartiklis ütles Savisaar, et tänastest tööturuteenustest pole abi töötute massiliseks ettevõtlusesse suunamiseks. "Abi ei oleks ka sellest, kui osaühingu praegust 40 000 kroonist algkapitali nõuet pisut vähendada. Aru tuleb saada sellest, et töötute hulka sattunud ja sissetuleku kaotanud inimestel ei ole võimalik võtta mingeid täiendavaid rahalisi riske – ükskõik kui väikesed need ka on," märkis ta.

"Piiratud vastutusega ja ilma rahalise kuluta organiseeritav ettevõtlusvorm saab siiski olla vaid ajutiseks meetmeks ja olla suunatud töötutele. Selle vormi väljapakkumise eesmärgiks ei ole mitte ümber kujundada Eesti ettevõtluskeskkonna alustugesid vaid tuua elu hammasrataste vahele jäänud inimesed väikeettevõtjate hulka – anda nendele uus positiivne tõuge ja kiirendus," kinnitas Savisaar.

Tema sõnul võiks näiteks kehtida põhimõte, et kuue kuu jooksul pärast tegevuse alustamist peab ettevõtte osakapital ja omakapital tõusma 10 000 kroonini, järgneva kuue kuu pärast 20 000 kroonini ja kahe aasta pärast peale tegevuse alustamist peaks töötutele mõeldud ettevõtlusvorm vastama täiel määral osaühingule esitatavatele nõuetele. "Õiguse sellise ilma rahata ettevõtte asutamiseks saaksid ikkagi töötud, kes läbiksid näiteks töötukassa poolt korraldatava vastava koolituse, esitaksid äriplaani ja kvalifitseeruksid ka muude võimalike kriteeriumide kohaselt tööturuteenust saama," lisas ta.

Euroopa Liidu statistikaorganisatsiooni Eurostat andmeil oli maikuus Eestis tööpuuduse määr 15,6%, mis tähendab 114 000 töötut inimest. Ühtlasi teatas Eurostat, et mais kerkis euroalal tööpuudus 9,5%-le, mis on kõrgeim tase alates 1999. aasta maist. Viimase aasta jooksul on Euroopa riikidest tööpuudus kasvanud kõige rohkem just Eestis, Lätis ja Leedus.

Loe lisaks kommentaare