Kriisi õppetunnid: homme võib olla liiga hilja

"Kui tõus käes, siis saab juba lõplikult öelda, mida oleme kriisist õppinud. Põhiline on see, et kriisis tuleb väga kiiresti tegutseda, pole mõtet oodata. Homme võib olla juba hilja," ütles Ipits.

"Teiseks tuleb olla paindlik ja väga palju tööd teha. Tuleks võimalus anda töötajatepoolseks initsiatiiviks, neid võimalusel premeerida, anda inimestele võimalus võitlusprotsessis osaleda. Kui jääd üksinda ja püüad administratiivselt juhtida, siis arvan, et paljud ettevõtted jäävad lõppkokkuvõttes hätta," rääkis Ipits kriisis õpitust.

Ettevõtja lisas, et on kriisist õppinud ka seda, et kui ikka räägitakse, et majanduslangus tuleb, siis peab seda ka uskuma. "Ei ole nii, et kusagil majandusseadused kehtivad, aga meil nad ei kehti ning meiega midagi ei juhtu. Kui ohumärgid on ikkagi olemas ning need on ülemaailmsed, siis tuleb sellest tõsised järeldused teha ja aru saada, et majanduslangus tegelikkuses ka reaalselt tuleb," lausus Salvesti omanik ning lisas, et iseküsimus on see, kes ja kui palju sellest rääkida võib.

Ipitsa sõnul on kõige ootamatum see, et kiire languse sümptomid ilmnevad väga lühikese aja jooksul. "Kuu aja jooksul võivad kõik numbrid ja näitajad olla täiesti pea peale pööratud. Ootamatuse väga kiire tulek ongi kõige suurem ootamatus," lausus ettevõtja, kelle arvates mõjutab emotsionaalsus kriisi ka ülemaailmselt väga palju. Algab kokkuhoid tarbimiselt ning tekib lumepalli efekt – tootjatel tekivad miinused, mis suurendab krahhi veelgi ja see viib Salvesti omaniku sõnul inimesed veel suuremale ettevaatlikkusele.