Iseloomu määravad geenid

Psühholoogid kasutavad rahvusvahelist NEO-isikuomaduste skaalat, mille abil mõõdetakse viit omadust: avatust, meelekindlust, ekstravertsust, neurootilisust ja sotsiaalsust. "Seega see, kas inimene hoiab oma küünealused puhtad või kas ta teab lauakombeid võib olla ikkagi koduse kasvatuse vili. Geneetiline taust on määrav selle puhul, kas inimene on avatud uutele kogemustele, kas ta on jutukas või pigem kinnine," ütles Allik.

Tõestust on leidnud ka see, et iseloomuomadused ja intelligentsus võivad mõjutada isegi inimese eluea pikkust. "Kolesterool ja kõrge vererõhk on riskitegurid, mis lühendavad elu. Head iseloomuomadused ja intelligentsus annavad inimesele elus rea eeliseid," ütles Allik.

Hoolimata sellest, et on ilmselge, et iseloomuomaduste geneetiline tagapõhi on ilmselgelt tõestatud, pole seni saatnud erilist edu otsingud, mis on püüdnud välja sõeluda konkreetseid geene, mis teatud omadusi põhjustavad.

Nüüd on käimas suur rahvusvaheline uuring, kus võrreldakse Hollandi, Itaalia, Austraalia ja USA inimeste geeniandmete kõrval ka ligi 500 Eesti geenivaramusse annetanud doonori geene ning leida kattuvusi üksiknukleotiidi polümorfismides.

Kõik uuringus osalevad inimesed täidavad isikuomaduste testid, kuid Eestis on uuritava kõrval appi võetud ka nende kõige lähedasemad inimesed, kes täidavad testi, milles nad uuritavat iseloomustavad.

Allik on veendunud, et isikuomaduste testid, mida täidab vaid inimene ise, ei anna täiesti adekvaatset pilti, kuid seda saab korrigeerida, kui võrrelda kahte täidetud testi, mis käivad sama inimese iseloomujoonte kohta.

Esimesed selles mitmeid riike kaasavas uuringus saadud tulemused on Alliku sõnul üllatavad. "Oleks võinud eeldada, et õnnestub leida geene, mis on otseselt seotud ajus toodetavate virgatsainete – serotoniini, dopamiini või adrenaliini regulatsiooniga, kuid mängu tulevad hoopis sellised geenid, mis pole sellega üldse nii otseselt seotud."

Autor: Novaator