Kas varbavahe-plätud on tervisele ohtlikud?

Ortopeedid väidavad, et flipflopid on kõige suurema riskiga jalanõu:võid end kergesti vigastada, saada infektsioon või villid. Tolm, kivikesed, linnaprügi ja igasugune muu mustus sätib end sisse jalgadel. Esmapilgul tundub, et sellest polegi midagi hullu, jalad saab ju puhtaks pesta, aga mis saab siis kui sul on rakk jalal, kriimustus või muu pisike haav? Sellest räägitakse vähe, aga nii võib kergesti nakatuda sellise halva bakteriga nagu stafülokokk.Suure varba ja teise varba vahele tekkiv haav või vill võib edasi areneda jalgade seenhaiguseks ja liikuda sealt edasi juba varbaküünte poole.Plätud, glamuursed või mitte, võivad maksta sulle tervise - plätusid kandes saavad su päkad väga suure koormuse osaliseks, taluvad pidevalt lööke ja mikrohaavu, nii tulevad villid ja lõhed, rääkimata sellest , et jalg peab tegema väga suurt tööd, et plätut paigal ja kinni hoida.

USAs viidi läbi uurimus, mis tõestas et pikal flipflopide kandmisel hakkab inimese kõnnak muutuma, jalad hakkavad pöörduma sissepoole. Inimesed teevad seda alateadlikult, sest soovivad vähendada plaksuvat heli, mis tekib varbavahe-plätudega kõndimisel. Jalalihased töötavad nii, et varbad saavad suurima koormuse. Ortopeedid on märganud, et see võib kahjustada achilleuse kõõlust ja viia muude ortopeediliste haigusteni.

Mitte vähem ei kannata ka puuslaiigesed ja kogu lülisammas tervikuna.

Pea siis meeles, kui sätendavad ka ei oleks plätud poeriiulitel ja kui kaunid sinu jalas, osta võimalusel endale suveks jalanõu, mis on kindlalt jalas, näiteks rihmikud või sandaletid. Plätud sobivad ikka kõige paremini kui oled teel randa või basseini, ka üheks glamuurseks suviseks peoks, aga ära tantsi plätudega ja osale sportlikes mängudes.

Kui oled valimas plätusid trenni või basseini jaoks, jälgi talla paksust, et vesi mis voolab mööda põrandat ei ulatuks su jalani.

Ja veel, ära sõida autoga kui sul on plätud jalas!

Autor: Helle Laan