Sotsiaalminister Hanno Pevkur märkis tänasel riigikogu istungil, et kõige mustema stsenaariumi järgi kasvab töötus tuleval aastal 20%ni ning seega tuleb töötuskindlustusmakse tõsta kas 4,2%le või 4,5%le.
Riigikogu käsitles esimesel lugemisel valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on tagada töötukassa jätkusuutlikkus.
Muudatustega hüvitiste skeemides soovitakse vähendada koormust töötukassa varadele. Eelnõu käsitleb muudatusi töötuskindlustuse regulatsioonis, mis peaksid jõustuma 1. juulil 2009. Muudatused on tehtud töötuskindlustushüvitise asendusmäärades töötuse korral ja omal algatusel või poolte kokkuleppel töö- või teenistussuhte lõpetanud kindlustatute töötuskindlustushüvitise jõustumises.
Pevkuri sõnul on küsitud rahandusministeeriumist väga must stsenaarium, mille järgi tänavu töötus kasvab 16%ni ja järgmisel aastal 20%ni. "Selle stsenaariumi järgi on järgmise aasta esimeseks kvartaliks töötukassa reservid otsas ja töötutele pole võimalik raha üldse maksta. Seega ettepanek tõsta töötuskindlustusmakse üle 3%. Teen ettepaneku tõsta töötuskindlustusmakse kas 4,2%le või 4,5%le," rääkis ta.
Eelnõuga lükatakse edasi omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkunutele töötuskindlustushüvitise maksmine kuni aastani 2013. Töötuskindlustushüvitis väheneb esimesel sajal päeval võrreldes 17. detsembril 2008 vastu võetud seadusega 70%lt 50%le ning alates 101. päevast kuni 360. päevani 50%lt 40le%.
"Nagu seaduse eelnõus kirjas, muid põhimõtteid ei puuduta, hüvitised jäävad samale tasemele, töötuskindlustushüvitis esimesed 150 päeva on 50% palgast ja 126 päeva 40% palgast. Ära jäetav osa puudutab ainult vabatahtlikult töölt lahkumise hüvitist, mis lükatakse edasi 2013. aastasse, " rääkis Pevkur.
Pevkuri sõnul on valik, et mitte muuta hüvitisi olemas, aga selleks peab tõstma oluliselt töötuskindlustusmakse määra või võtta muud meetmed kasutusele nagu vähendada riigikaitse kulutusi, pensioneid või peretoetuseid. "Seetõttu on vaja tõsta töötuskindlustusmakset. Töötukassal on nii ehk nii rohkem väljamakseid kui on sissemakseid ning kui parlament ei muuda midagi on surve väga suur teistele valdkondadele."
Sotsiaalministri arvates ei jää ettevalmistusaeg tööandjatele liiga lühikeseks kui muudatustega töölepingu seaduse rakendub 1. juulist. "Kuna personalitöötajate ühingutega on räägitud ning ma ei näe rakenduslike probleeme. Kui edasi lükata, siis tekib õiguslik probleem, siis peaksime maksma juulist kuni augustini hüvitisi vastavalt 70% ja 50% ja samuti vabatahtlikult töölt lahkunutele."
Pevkur märkis, et ministeeriumi tänaste hinnangute järgi plahvatusliku töötuse kasvu 1. juulist ei tule. "Aga töötus siiski kasvab, kiiremini koondamiste tõttu kui on täna, täpseid numbreid on raske öelda. Raskem surve tööturule tuleb oktoobris-novembris," lisas ta.
Riigikogu liikmete hulgas oli Pevkurile küsimusi töötuskindlustusmakse alternatiivide kohta, miks mitte kehtestada astmelist tulumaksu. Töötuskindlustusmakse kasv umbes 5%ni on väga suur tõus ning astmeline tulumaks oleks väiksema sissetulekuga inimestele mitte nii koormav. Samuti küsiti Pevkurilt, et miks pole ettepanekuid uuteks sotsiaalseteks töökohtadeks.
Seoses riigikogu istungi tööaja lõppemisega jäi küsimuse käsitlus pooleli. Jätkatakse homsel istungil.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.