Maksuamet: saneerimisega ei saa maksuvõlga vähendada

Järgneb intervjuu MTA maksuvõlgade sissenõudmise talituse juhataja Kerly Lillemetsaga.  

Palun öelge, kui suures ulatuses kokku on MTAl maksunõudeid käimasolevates saneerimismenetlustes?   MTA-l on nõudeid käimasolevates saneerimismenetlustes umbes 60 miljoni krooni ulatuses.

Lillemets:

Mis on MTA seisukoht, kas mingitel juhtudel saab saneerimismenetlustes maksuvõlga vähendada sarnaselt teiste võlausaldajate nõuetega? Millistel juhtudel? Kui ei saa, siis kuidas põhjendate? 

Lillemets: Saneerimisseaduse eesmärgiks on eraõiguslikes suhetes ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine. Viidatud huvide arvestamine ning õiguste kaitsmine saab toimuda maksuõiguses ainult maksuseaduste alusel ja korras. Maksukorralduse seaduse kohaselt ei ole maksuhalduril õigust vähendada maksuvõlga sarnaselt teiste võlausaldajate nõuetega seoses saneerimiskava kinnitamisega ettevõtte saneerimismenetluses.

Maksuhalduril ei ole õigust sõlmida kokkuleppeid maksukohustuse vähendamise osas, maksunõudeid loovutada, pantida või muul viisil käsutada. Maksuhaldur ei saa sõlmida kokkulepet maksude vähendamise või mittemaksmise kohta. Kokkulepete lubamine seaks ohtu maksumaksjate võrdse kohtlemise ja ühetaolise maksustamise põhimõtte.

Miks sellises olulisest põhimõttest nagu võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõte soovitakse kõrvale kalduda? õigusblogis , et 2004. aastal jõustunud pankrotiseadus tühistas maksunõuete eelisõiguse võrreldes teiste tagamata nõuetega (enne seda tuli maksunõue rahuldada kolmandas järgus peale töötajate nõudeid ja pandiga tagatud nõudeid), aga saneerimisseaduse enda kasuks tõlgendamisega soovib riik jällegi sellise privileegi endale vähemalt saneerimiste korral saada.

Soraineni advokaat Karin Madisson kirjutas Äripäeva

Lillemets: Saneerimismenetlus on oma olemuselt siiski pankrotimenetlust vältiv ja sellele põhimõtteliselt vastanduv menetlus, mis on suunatud ettevõtte peatsele normaalse toimimise jätkamisele. Seega, kui saneerimismenetluse käigus hakatakse vähendama isikute maksuvõlgasid, tekitab see selge ebavõrdsuse avalik-õiguslike kohustuste täitmisel.

Eelpool nimetatud advokaat märkis blogis, et riigile eelisseisundi andmisest on loobutud enamikes Euroopa riikides just nimelt seetõttu, et tegelikult ei eksisteeri ühtki sisulist põhjust, miks peaks riik võlausaldajana olema paremas olukorras kui ülejäänud kreeditorid. Kuidas kommenteerite seda?

Lillemets: Käesoleval juhul on tsiteeritud 2004. aastal jõustunud pankrotiseaduse eelnõu juurde kuuluvat seletuskirja, mis tõepoolest sisaldab viidet teistele Euroopa riikidele, kus pankrotimenetluses ei ole sellises mahus ni-öelda eelisnõudeid, nagu seda meie varasemas pankrotiseaduses leida võis.

Rõhutame veelkord, et pankrotimenetlus kui likvideeriv menetlus ja saneerimismenetlus on olemuselt erinevad ja neid menetlusi reguleerivaid seadusi sellest vaatenurgast võrrelda ei ole mõistlik.

Tuleb lisada, et EÜ asutamislepingu kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Seega on riigiabi ühisturuga põhimõtteliselt kokkusobimatu. Kuivõrd maksunõude vähendamise korral on sisuliselt tegemist abiga, mida antakse riigi vahenditest, millel on valikuline iseloom ja mis annab abi saajale eelise turul jätkamiseks ning mis võib moonutada seeläbi konkurentsi EL riikide vahel on tegemist ühisturuga kokkusobimatu instituudiga.

Kui suur on Teil nõue Q Vara ja temaga seotud firmade ja isikute vastu? Ja kuidas on nõue kujundatud saneerimiskavas?

Lillemets: Saneerimismenetluse algatamise kuupäeva 07.01.2009 seisuga oli Q Vara AS võlgnevus põhimaksu osas 4 012 853,00 krooni. 19.05.2009 seisuga on võlgnevus põhimaksu osas 18 714 174,00 krooni ning arvestuslik intress 1 489 094,77 krooni.

Originaalartikkel