Tarbijakaitse läheb maakleritasu kallale

Üürileping ning sellega seonduv on reguleeritud võlaõigusseadusega. Vastavalt võlaõigusseaduse § 658 lg 1 kohustub maakleritasu maksma üürile andja. Selline on ka Euroopa praktika. Eestis on aga elamispindade üüri vahendamisel praktikas välja kujunenud olukord, kus vahendustasu küsitakse üldjuhul üürile võtjalt. Seadusest tulenevalt on selline võimalus rakendatav kokkuleppel.

Harvad ei ole ka juhtumid, kus maakleri tasu võetakse mõlemalt osapoolelt ehk maksavad nii üürile andja kui ka üürile võtja. Küll aga peab selline tegevus olema mõlema osapoolega eelnevalt kokku lepitud ning arvestada tuleb sellega, et tasu ei võeta mitte kahekordselt, vaid see peab jagunema võrdselt.

Tarbijakaitseamet on seisukohal, et vastav kokkulepe peab olema sätestatud maaklerilepingus ja sellisest kokkuleppest tuleb üürihuvilist eelnevalt informeerida ka üürikuulutuses, et potentsiaalne üürnik oleks sellest kohustusest eelnevalt teadlik ning juhul, kui ta kuulutusele vastab, võib seda lugeda poolte vaheliseks kokkuleppe sõlmimiseks. Kui vastavat teavet kuulutuses ei ole, tuleb lähtuda VÕS §658 lg 1 sätestatust, mille alusel on maakleritasu maksmise kohustus isikul, kes maaklerilt teenuse tellib.