Uus avaliku teenistuse seaduse eelnõu sai valitsuse heakskiidu

„Näiteks ei ole praeguses seaduses ette nähtud ametnike karjäärisüsteem kunagi päriselt rakendunud,“ nentis Tõniste. „Ametnike atesteerimine on sageli formaalne, palgakorraldus ebaselge ja läbipaistmatu ning paljud soodustused põhjendamatud.“

Tõniste sõnul piiratakse eelnõuga kõigepealt oluliselt ametnike arvu. „Praegu on ametnikustaatuses peaaegu kõik ametiasutustes töötavad inimesed, kuigi nad tegelikult avalikku võimu ei teosta,“ selgitas Tõniste.

„Seega pole põhjendatud, et neile laienevad samasugused soodustused ja piirangud, mis on ette nähtud just ametnikele. Eelnõu määratlebki ametnikena vaid need, kes ka tegelikult avalikku võimu teostavad.“

Nendega, kes avalikku võimu ei teosta ja kelle töö on pigem abistavat, tehnilist või administratiivset laadi, sõlmitakse edaspidi tööleping.

Üks praeguse avaliku teenistuse probleeme on ka aegunud ja ebaselge palgakorraldus, kus inimese sissetulek pole piisavalt seotud tema tegeliku tööpanusega, samuti makstakse palju lisatasusid ja toetusi.

„Eelnõu kohaselt hakkab ametipalk koosnema vaid põhipalgast ja individuaalsest lisatasust, kusjuures põhipalk peab moodustama lõpp-palgast vähemalt 70%,“ ütles Tõniste. „Samuti kaotatakse praegused automaatsed lisatasud akadeemilise kraadi või võõrkeelteoskuse eest ning puhkusetoetus.“

Eelnõu järgi täidetakse edaspidi kõik vabad ametikohad täna laialt levinud majasisese edutamise asemel konkursside teel, et tagada kõigile võrdne ligipääs ametnike ametikohtadele.

Tõniste sõnade kohaselt loobutakse ka suletud karjäärisüsteemi iseloomustavatest soodustustest, nagu pikem puhkus ja teenistusaastate alusel suurenev pension. „Samuti ei hakka riik edaspidi ametnikele õppelaenu tagasi maksma ega võimaldata enam tööandja eluruumi või selle hüvitust,“ lisas Tõniste.

Lisaks asendab eelnõu bürokraatliku atesteerimissüsteemi paindlikuma arendus- ja hindamissüsteemiga ning määrab avaliku teenistuse eest vastutavaks asutuseks rahandusministeeriumi. Rahandusminister peab muu hulgas andma kord aastas riigikogu ees aru ametiasutuste ametnike ja töötajate palkadest.

Eelnõuga vähendatakse oluliselt ametnikele makstavaid koondamishüvitisi. Koondamisel makstakse hüvitist ametniku ühe kuu  keskmise ametipalga ulatuses. Seejärel on ametnikul õigus saada kindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduses koondamise korral ettenähtud tingimustel ja korras.

Tõniste selgituse kohaselt on pärast uue ATSi vastuvõtmisest asjassepuutuvatel asutustel üks aasta üleminekuaega, et vajalikud muudatused teha. „Samas, kuigi osa praeguseid ametnikke vormistatakse tööle töölepingu alusel, hakkavad soodustusi puudutavad muudatused täies mahus kohalduma vaid neile ametnikele ja töötajatele, kes asuvad teenistusse või tööle pärast seaduse jõustumist,“ lisas Tõniste.

Kõiki praeguseid ametnikke koheldakse võrdselt sõltumata sellest, kas nad jäävad ametnikeks või saavad neist töötajad ning neile nähakse tulenevalt õiguspärase ootuse printsiibist üleminekupõhimõtetes ette teatud soodustuste säilimine (nt väljateenitud lisapuhkusepäevad).

Valdek Laur

Avalike suhete talitusJustiitsministeerium6 208 23853 426 784//////[email protected]