Käesolevaga anname kokkuvõtva ülevaate aktsiaseltsiga seotud dokumentatsiooni õiguslike aktide kohta Äriregistri seisukohalt.
1. Notar on ettevõtja ja registriosakonna vahendaja Teil on õigus nõuda
notarilt, kes tõestas või kinnitas kandeavalduse, et ta sama tasu eest esindaks Teid asjaajamises
kohtu registriosakonnas, sh edastaks dokumente (vt notariaadiseaduse § 30 lg 2, tsiviilkohtumenetlus seadustiku § 593 lg 4). Lisaks on notaril osalejate taotlusel õigus ja kohustus koostada ja edastada aktsiaseltsi aktsiate Eesti väärtpaberite keskregistris (EVK) registreerimise taotlus, rahvastikuregistrile elukohaandmete muutmise teade ja notariaadimäärustiku lisas 1 nimetatud tegevusloa, litsentsi ja registreeringu taotlus (vt notariaadimäärustiku § 351 lg 1).
Avalduse, asutamis-, ühinemis- ja jagunemislepingu tõestamine notari poolt sisaldab projekti koostamist, õiguslikku konsultatsiooni ning infot selle kohta, palju Te peate riigilõivu maksma.
2. Dokumentide vormistamise üldnõuded
Kohtu registriosakonnale kande tegemiseks esitatud avaldus peab olema
notariaalselt kinnitatud või esitatud
digitaalallkirjastatult võrgulehe
https://ettevotjaportaal.rik.ee/kaudu.
Kohtu registriosakonnale tuleb esitada
originaaldokumendid või
notariaalselt kinnitatud koopiad.
Allkirju ja ärakirju võib lisaks notarile kinnitada valla- ja linnasekretär ja konsulaaresindaja.
Allkirja ja ärakirja võib kinnitada ka pädev välismaine ametiisik, kui tema volitusi kinnitatakse legaliseerimisega või apostilliga.
Esitatud dokumendid peavad olema
eesti keeles või koos
notariaalselt kinnitatud tõlkega. Tõlget võib kinnitada ka
vandetõlk.
Avaldusele lisage kande eest lõivu tasumise tõend (Rahandusministeeriumi konto: SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606). Ülekannet tehes märkige ühingu ärinimi ja registrikood, kelle eest lõiv tasuti, koos toimingu nimetusega (AS Siimu Sadam äriregistri kanne) ning viitenumber: Viru Maakohtus 2900076433; Pärnu Maakohtus 2900072372, Harju Maakohtus 2900076420, Tartu Maakohtus 2900072709. Asutamise puhul näidake maksekorraldusel ära ka notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number (see number on kirjas asutamislepingu notariaalaktis või notariaalmärkes).
Aktsiaseltsi aktsiaraamatut peab EVK. Selle eest tuleb tasuda aktsiate registreerimis- ja regulaarset hooldustasu. Enne
äriregistrisse kandmist tuleb uuel aktsiaseltsil oma aktsiad EVK-s registreerida.
3. Registrikande tegemiseks vajalikud dokumendid
Aktsiaseltsi
äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada
(1) asutamisleping koos põhikirjaga (avaldus võib sisalduda asutamislepingus),
(2) nõukogu liikmete ning audiitori isikuandmed;
(3a) panga teatis aktsiakapitali sissemaksmise kohta või
(3b) mitterahalise sissemakse korral selle väärtust, üleandmist, vastuvõtmist ja auditeerimist kinnitavad dokumendid;
(4) sidevahendite numbrid ja Interneti kodulehekülje aadress eraldi lehel;
(5) teave kavandatud põhitegevusala kohta;
(6) riigilõivu tasumise tõend. Täpse dokumentide loetelu leiate äriseadustikust (§ 250, § 271 jm) jm asjakohastest seadustest.
Juba
äriregistrisse kantud andmete muutmiseks tuleb esitada digitaalallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud avaldus. Avaldusele tuleb lisada selle aluseks olev otsus, protokoll jm vajalikud lisadokumendid.
Täpse loetelu leiate äriseadustikust (vt § 297 lg 3, 300 lg 2, 304, 318 lg 5, § 321 lg 4 jm nõudeid).
Alates 22.12.2008 kehtib uus kord aktsiaseltsi nõukogu liikmete valimisele juhul, kui tegemist on aktsiaseltsiga, millel on ainult üks aktsionär või kui lisaks temale on aktsionäriks vaid aktsiaselts ise (ÄS § 305 lg 1), samuti kehtib selline uus kord ka juhul, kui aktsionäre on rohkem, kuid nad võtavad otsuseid vastu ÄS § 305 lõikes 2 sätestatud viisil. Kui aktsionäride otsus on aluseks nõukogu liikme valimisele, välja arvatud nõukogu liikme ametiaja pikendamise korral, siis peab ühe aktsionäri allkiri olema notariaalselt kinnitatud. Allkirja notariaalset kinnitamist asendab otsuse digitaalallkirjastamine eelmises lauses nimetatud isiku poolt. Uus kord ei kehti tavapärasele otsuste vastuvõtmise korrale aktsiaseltsi üldkoosolekul. Üldkoosolekul nõukogu liikmete valimine toimub ka edaspidi notariaalselt tõestatud vormis.
4. Muud asjaolud, millest tuleb kohtu registriosakonnale teatada
(need dokumendid köidetakse toimikusse, registrisse kannet ei tehta, riigilõivu ei võeta, esitamata jätmine on karistatav):
nõukogu liikmete muutumisest tuleb teatada 5 päeva jooksul. Teatamiseks tuleb saata nõukogu uus nimekiri. Selles tuleb lisaks isikuandmetele näidata ka liikme volituste alguskuupäevad. Nimekirjale lisatakse aktsionäride üldkoosoleku notariaalselt tõestatud protokoll ja nõukogu uue liikme nõusolek ameti vastuvõtmise kohta (vt § 318 lg 5). Andmete muutmisest võib registripidajat teavitada elektrooniliselt
https://ettevotjaportaal.rik.ee/ kaudu. Kui aktsionäride üldkoosoleku otsus nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise kohta on notariaalselt tõestatud, esitab nõukogu nimekirja muudatused registrit pidavale kohtule protokolli tõestanud notar (vt § 304 lg 7, § 318 lg 51).
audiitorite muutumisest tuleb teatada 5 päeva jooksul. Teatamiseks tuleb saata audiitorite uus nimekiri. Nimekirjas tuleb lisaks isikuandmetele näidata ka audiitortegevuse õiguslik alus. Nimekirjale tuleb lisada audiitori kirjalik nõusolek ameti vastuvõtmise kohta (vt § 328 lõiked 1 ja 3). Andmete muutmisest võib registripidajat teavitada elektrooniliselt
https://ettevotjaportaal.rik.ee/ kaudu.
kui juhatuse liikmete volitused on lõppenud, kuid on otsustatud samade juhatuse liikmete jätkamine, esitatakse registripidajale juhatuse liikmete volituste pikendamisest teatamiseks vastav otsus (vt äriseadustiku § 309 lg 2).
juhatuse ja nõukogu poolt kinnitatud majandusaasta aruande lihtärakiri koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega tuleb esitada 6 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Aastaaruandeid saab esitada ka elektrooniliselt aadressi
https://ettevotjaportaal.rik.ee/ kaudu – kas digitaalallkirjaga või analoogselt tulumaksudeklaratsiooniga Interneti-pankade kaudu. Aruande elektroonilise esitamise puhul võimaldatakse aruanne esitada ühel juhatuse liikmel, likvideerijal või pankrotihalduril. Aruandele peab elektroonilise kinnituse andma ka audiitor. Aruandes tuleb ära näidata aktsiaseltsi sidevahendid ning Interneti-kodulehekülje aadress.
tegevusalad kajastatakse majandusaasta aruandes. Aruande lisana esitatakse kuni 10 suuremat tegevusala müügitulu järgi. Tegevusala ei saa sõnastada vabalt, vaid see tuleb näidata vähemalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (
http://www.rik.ee/e-ariregister/emtak) neljanda taseme järgi sõnastatult.
kui seltsi jääb üksainus aktsionär, peab juhatus sellest viivitamatult registriosakonda teatama (teadaandes tuleb näidata ainuaktsionäri nimi, aadress, isiku- või registrikood – vt § 289.1).
5. Registrimenetlus
Kui Te ei oska mingit juriidilist küsimust lahendada, siis pöörduge
notari poole (tehingu tõestamise piires on nõustamine tasuta) või kasutage
advokaadi vm õigusnõustaja abi. Registriosakond kui kohtuasutus õigusabi ei anna.
Vastuvõetud dokumendid vaatab kohus läbi tavamenetluses 5 tööpäeva jooksul, kiirmenetluses hiljemalt järgmisel tööpäeval. Aktsiaselts ei saa ennast kiirmenetluses äriregistrisse kanda, küll aga saab kiirmenetluses registriandmeid muuta.
Kui esitatud dokumentides on puudusi, teeb kohus kandemääruse, milles ta seadusele viidates näitab puudused täpselt ära ning annab tähtaja nende kõrvaldamiseks.
Kande tegemisest teavitatakse Teid ja Teid esindavat notarit registrikaardi väljatrüki edastamisega. Kandemääruse tegemisest teavitamiseks toimetatakse kandemäärus Teile kätte. Kui kandeavaldus on notariaalselt tõestatud või notariaalselt tõestatud tehinguga seotud sama notari poolt kinnitatud, toimetatakse kandemäärus kätte notarile, Teile edastatakse kandemääruse ärakiri. Kande ja kandemääruse tegemist saate jälgida aadressilt
https://ariregister.rik.ee/lihtparing.py.
6. Notari tasu
(NB! tasule liidetakse alati käibemaks)
ühe allkirja kinnitamise eest 10 krooni;
avalduse sisulise tõestamise eest 50 krooni (hõlmab ka projekti koostamist ja konsultatsiooni ning teavet kande eest makstava riigilõivu suuruse kohta);
soovi korral kande tegemiseks vajalike dokumentide edastamine registriosakonnale ning kande- või kohtumääruse notaribüroost väljastamine on tasuta;
asutamislepingu (ja sellega kinnitatava põhikirja) tõestamise eest vastavalt tehinguväärtusele (aktsiakapitali suurusele) notari tasu seaduse §-s 22 ettenähtud tabeli alusel. Rohkem kui ühe asutaja korral korrutatakse täistasu kahega;
üldkoosoleku protokolli tõestamisel notari tasu seaduse §-s 22 ettenähtud tabeli alusel. Tehinguväärtuseks on ¼ aktsiakapitalist. Tasu alampiiriks on 500 ja ülempiiriks 3000 krooni (pluss käibemaks, tunnitasu väljaspool notaribürood tehtud toimingu eest 60 krooni ning sõidukulud).
7. Riigilõiv aktsiaseltsi registritoimingute eest
aktsiaseltsi registrisse kandmise eest 2200 krooni;
aktsiaseltsi ümberkujundamise eest vastavalt riigilõivuseaduse §-le 60;
muude registrisse kantud andmete muutmise eest 280 krooni;
kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel 400 krooni.
lõivuvabastused on sätestatud riigilõivuseaduse §-s 23.
Kohtu registriosakonnas saab riigilõivu maksta ka pangakaardiga.
8. Tuletame lisaks meelde, et:
aktsiaseltsi ärinimi, registrikood ja asukoht tuleb näidata nii aktsiaseltsi ärilistel dokumentidel kui ka veebilehel.
tegevusala kajastamine äriregistris ei anna Teile automaatselt õigust sellega tegelemiseks, kui eriseadus esitab täiendavaid nõudeid (näiteks kaubandustegevuse seadus nõuab müügikoha registreerimist omavalitsuses, ehitusseadus nõuab ehitusettevõtja registreeringut, ühistranspordiseadus nõuab ühistranspordi- või taksoveoluba jne.)
aktsiaseltsi juhatuse liikmed, likvideerijad ja nõukogu esimees, kellel puudub rahvastikuregistris registreeritud elukoht, peavad registripidajale esitama oma aadressi ja teavitama viivitamatult oma aadressi muutumisest.
aktsiaselts võib lisaks oma aadressile teatada registripidajale ühe isiku Eesti aadressi, millele kohus saab sellele isikule ettevõtja menetlusdokumente kätte toimetada. Nimetatud aadress kantakse registrikaardile.
äriregistri andmete muutumisel, muu hulgas juhatuse liikmete ja likvideerijate nimetamisel ja tagasikutsumisel, nende esindusõiguse muutumisel ning äriühingu lõpetamisel tuleb viitamata esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks.
kohtu registriosakonnale valeandmete esitamise või ettenähtud andmete esitamata jätmise eest võib trahvida igat juhatuse liiget 5000 kuni 50000 krooni suuruse trahviga. Trahvimist võib korrata, kuni vastav puudus on kõrvaldatud. Praktikas tehakse enamik trahve valeaadressi või majandusaasta aruande esitamata jätmise eest.
kohtu registriosakonnale ja notarile tahtliku valeandmete esitamise eest võib karistada kriminaalkorras rahalise karistuse või vangistusega.
püsiva maksejõuetuse korral on juhatus kohustatud ise kohtusse pankrotiavalduse esitama.
aktsiakapital loetakse suurendatuks ning uutest aktsiatest tulenevad õigused tekkinuks alles pärast kapitali suurendamise kandmist
äriregistrisse. Sama kehtib ka aktsiakapitali vähendamisel. Aktsiakapitali suuruse muutmine tuleb vormistada ka EVK-s. Lisaks tuleb ka ühinemisest, jagunemisest ja ümberkujundamisest enne muudatuste tegemist äriregistris EVK-d teavitada.
aktsiakapitali tingimusliku suurendamise korral loetakse aktsiakapital suurendatuks aktsia väljaandmisest alates, mitte alates äriregistrisse kandmisest.
põhikiri loetakse samuti muudetuks alles pärast registrikannet.
aktsiaselts, mille netovara (bilansi aktiva miinus passivas näidatud kohustused) langeb alla poole aktsiakapitalist või alla 400 000 kr või mis ei esita majandusaasta aruannet, kuulub sundlõpetamisele.
aktsiaseltsi netovara ei tohi langeda alla poole aktsiakapitalist, mitte mingil juhul aga alla seadusega lubatud aktsiakapitali alampiiri. Vastasel juhul peab juhatus kutsuma kokku üldkoosoleku, otsustamaks uute vahendite kaasamist, ühinemise, ümberkujundamise, lõpetamise vm.
kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse.
kui Te olete kande tegemiseks dokumendid kohtu registriosakonnale esitanud, siis võite kuni kande või kandemääruse tegemiseni ümber mõelda ja esitada avalduse tagasivõtmise avalduse (näidates ära tagasivõtmise põhjuse). Sel juhul registrikannet ei tehta, kuid esitatud dokumente ja makstud riigilõivu ei tagastata. Avaldusele lisatud dokumendi võib avaldaja taotluse alusel mõjuva põhjuse korral kohtu loal tagastada, kuid sel juhul jääb registritoimikusse avaldaja kulul tehtud ja registripidaja kinnitatud ärakiri.
Uuendatud jaanuar 2009
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.