MILLAL ON ÕIGUS TÖÖTAJA KOONDADA
Koondamisega on tegemist siis, kui töömahu vähenemine, töö ümberkorraldus, sellel tööl töötanud töötaja tööle ennistamine või muu põhjus tingib töö lõppemise.
PEA MEELES: KOONDAMINE ALGAB KIRJALIKUST KOONDAMISTEATEST JA LÕPEB
TÖÖLEPINGUS LÕPETAMISE KANDE TEGEMISEGA
Seadus kohustab tööandjat töölepingu lõpetamisest koondamise tõttu kirjalikult ette teatama.
Etteteatamise aeg sõltub tööandja juures töötatud ajast:
- kuni 5 aastase töötamise korral 2 kuud;- 5 – 10 aastase töötamise korral 3 kuud;- üle 10 aastase töötamise 4 kuud.
Etteteatamise tähtaeg hakkab kulgema kirjaliku teatise kättesaamise päevale järgmisest päevast.
Seaduses ettenähtud lühema etteteatamise korral on tööandja kohustatud hüvitama iga tööpäeva, mille võrra töötajale vähem ette teatati.
Töölepingu lõpetamisest ette teatamisega koos on tööandja kohustatud pakkuma võimaluse korral teist tööd. Teist tööd on kohustus pakkuda siis, kui:
- teine töö on reaalselt olemas;- töötajal on teise töö tegemiseks piisavad teadmised ja oskused.
Töötajal on õigus teine töö vastu võtta või sellest keelduda. Teise töö vastuvõtmisel töösuhe jätkub, töölepingusse tehakse vaid vastavasisulised muudatused. Teise vastuvõtmisest keeldumise korral lõpetatakse töötajaga tööleping koondamise tõttu etteteatamise tähtaja möödumisel.
Töötukassast hüvitise saamiseks on vaja esita tööleping, milles on kanne töölepingu lõpetamise aluse kohta.
Töölepingu seadus sätestab, et Tööandja teeb töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti töölepingu lõpetamise päev, töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine.
Kui töötajaga jäi mingil põhjusel kirjalik tööleping sõlmimata, siis töösuhte lõppemisel tuleb
tööandjalt nõuda kirjalikku õiendit, milles näidatakse, kellena ja kui kaua töötaja selle tööandja juures töötas. Kirjalik õiend on vaja esitada Töötukassasse töötuskindlustuse hüvitise saamiseks.
KUI TÖÖANDJA EI TÄIDA SEADUSEST TULEVENEVAID NÕUDEID, SAAB PÖÖRDUDA TÖÖVAIDLUSKOMISJONI POOLE
MIS ON TÖÖVAIDLUS?
Töövaidlus on töösuhte poolte – töötaja ja tööandja – vahel töösuhete õigusakti, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel tekkinud lahkarvamus, mida ei ole olnud võimalik lahendada kokkuleppe teel. Töövaidluse lahendamiseks võib pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjoni otsus on täitmiseks kohustuslik. Otsusega mittenõustumisel on õigus pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks kohtusse. Töövaidluse lahendamist töövaidluskomisjonis reguleerib individuaalse töövaidluse lahendamise seadus.
Avalduse esitamine töövaidluskomisjonile (TVK-le)
Avaldus esitatakse kirjalikult kahes eksemplaris töötaja töökohajärgsele TVK-le. Kui töötaja töökohajärgses maakonnas TVK-d ei ole, võib avalduse saata kohalikku inspektsiooni või esitada töökohajärgse maakonna tööinspektorile. Kui töötaja töökoht on töölepingus kindlaks määratud mitut maakonda hõlmavas piirkonnas, esitatakse avaldus tööandja asukoha- või elukohajärgsele töövaidluskomisjonile.
Töövaidluskomisjonile esitatavas avalduses märgitakse järgmised andmed:
1)töövaidluskomisjoni nimi, kuhu avaldus esitatakse;2) avalduse esitaja nimi või nimetus, isiku- või registrikood, töökoht, elu- või asukoht ja sidevahendite numbrid;3) isiku nimi või nimetus, kelle vastu nõue esitatakse, tema isiku- või registrikood, elu- või asukoht ja sidevahendite numbrid;4) avaldaja selgelt ja ühemõtteliselt väljendatud nõue, rahalise nõude korral näidatakse nõudesumma;5) nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldus, millega nõuet põhjendatakse, ja nõude õiguslik alus;6) dokumentaalsed tõendid, millega nõuet põhjendatakse.
Kui avaldusele lisatakse dokumentaalsed tõendid, märgitakse need avalduses lisadena.
Avalduse esitamisetähtajad:
• üldine tähtaeg on neli kuud;• töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg on üks kuu.• palga maksmise nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat (ITLS § 6).
Tähtaja kulgemine algab päevast, mis järgneb päevale, mil töösuhte pool sai teada või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest.
Nendele ja muudele töösuhtest tulenevatele küsimustele vastuse saamiseks võib helistada Tööinspektsiooni juristi infotelefonile.
TÖÖINSPEKTSIOONI JURISTI INFOTELEFON
Telefoninumbril 640 6000 antakse infot Tööinspektsiooni järelevalvatavate õigusaktide rakendamisel tekkinud küsimustele. Infotelefonis vastab jurist töölepingut, töö- ja puhkeaega, puhkust, palka ja töökeskkonna ohutust, samuti kollektiivseid töösuhteid puudutavatele küsimustele.
Infotelefonis ei vastata ega anta lahendusi töösuhetes tekkinud lahkarvamustele.
Keerulisemates küsimustes ja pikemat selgitust vajavatel helistajatel on soovitav pöörduda kohalikku inspektsiooni. Põhja inspektsiooni juristi vastuvõtule on vajalik eelregistreerimine
telefonil 626 9430.
Soovitused infotelefonile helistajale:
tee enne helistamist endale selgeks küsimus, millele soovid vastust;
püüa helistamisel sõnastada küsimus võimalikult arusaadavalt;
küsi üks küsimus korraga ja kuula ära vastus;
kuula ära vastaja täpsustavad küsimused;
küsi ainult seda, mida tõepoolest on vaja teada saada;
väldi helistamist kellegi palvel ehk soovita tal endal helistada;
väldi probleemiga seotud pikka tausta selgitust, et anda võimalus ka teistel küsida;
ära lasku vastajaga diskussiooni.
Infotelefon töötab igal tööpäeval kella 10.00 -15.00
Kui küsimus on pikem või vajab põhjalikumat selgitust, on soovitav tulla juristi vastuvõtule.
TÖÖINSPEKTSIOONI JURISTI VASTUVÕTT
Kodanike vastuvõtt Põhja inspektsioonis (Gonsiori 29, Tallinn)
Töösuhetes: tööinspektor-juristid 1. korrusel E-N kell 9:00-15:00
Tööandjate vastuvõtt Põhja inspektsioonis (Gonsiori 29, Tallinn)
Töösuhetes tööinspektor-juristid 1. korrusel E-N kell 9:00-15:00
Kodanike vastuvõtt Lõuna inspektsioonis (Teguri 37, Tartu)
Töösuhetes tööinspektor-juristid tööpäeviti kell 9.00-12.00. Eelregistreerimine tel. 7366191,
7366190
Kodanike vastuvõtt Ida inspektsioonis (Malmi 2b, Jõhvi)
Töösuhetes tööinspektor-juristid tööpäeviti kell 9.00-12.00. Eelregistreerimine tel. 33 71 112
Kodanike vastuvõtt Lääne inspektsioonis
Töösuhetes tööinspektor-jurist E kl. 13-16 (Esplanaadi 10, Pärnu). Eelregistreerimine tel. 447 1521
Töösuhetes tööinspektor-jurist T kl. 24-16; N kl. 9-12 (Jaama 13, Haapsalu). Eelregistreerimine tel. 472 4131
Töösuhetes tööinspektor-jurist E kl. 9-16 (Tallinna 18, Paide). Eelregistreerimine tel. 385 0239
Töösuhetes tööinspektor-jurist R kl. 9-12 (Tallinna mnt 14, Rapla). Eelregistreerimine tel. 485 5963
Töösuhetes tööinspektor-jurist E kl. 10.-12; 14-16 (Lossi 12, Kuressaare). Eelregistreerimine tel. 453 6941
Täpsem info vastuvõtuaegade kohta Tööinspektsiooni kodulehel www.ti.ee
Tööseaduste rakendamisel tekkinud küsimustele leiab vastused ka Tööinspektsiooni kodulehel rubriigis küsimused ja vastused
KÜSIMUSTE-VASTUSTE RUBRIIK TÖÖINSPEKTSIOONI KODULEHEL
Tööinspektsiooni kodulehel www.ti.ee on küsimuste-vastuste rubriik, kust leiab vastused
enamlevinud küsimustele erinevate seaduste lõikes:
• Töö-ja puhkeaja seadus
• Puhkuseseadus
• Palgaseadus
• Töölepingu seadus
TÖÖVAIDLUSKOMISJONID
Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjonid:
Töövaidluskomisjon I Kuhlbarsi 1, 10128 TALLINN
[email protected] info tel. 600 0330, faks 600 0339
Töövaidluskomisjon II Kuhlbarsi 1, 10128 TALLINN
[email protected] info tel. 600 0330, faks 600 0339
Töövaidluskomisjon III Kuhlbarsi 1, 10128 TALLINN info tel. 600 0330, faks 600 0339
Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjonid:
Tartu töövaidluskomisjon I
Teguri 37, 50107 TARTUfaks: 736 6188Avalduste vastuvõtt E-R 9-12
Tartu töövaidluskomisjon II
Teguri 37, 50107 TARTUfaks: 736 6188Avalduste vastuvõtt E-R 9-12
Võru töövaidluskomisjon
Lembitu 2a, 65608 VÕRUfaks: 782 3016Avalduste vastuvõtt T 13-16 ja N 9-12
Ida-inspektsiooni töövaidluskomisjonid
Narva töövaidluskomisjon
Malmi 5A, 20309 NARVA
[email protected]Rakvere töövaidluskomisjonTallinna tn. 12, 44306 RAKVEREFaks: 322
[email protected]Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjonid
Pärnu töövaidluskomisjon
Esplanaadi 10, 80010 PÄRNUFaks: 447
[email protected]Saaremaa töövaidluskomisjon
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.